6. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas meil on Põhjalast õppida veel  karjakasvatuses ja põllunduses?

Taani põllumajandusettevõtted on suurimad maailmas aga enamus neist kuuluvad siiski põllupidajatele ja karja-kasvatajatele, kes on säilitanud mõju firmades toimuvale.

Mitmed neist ettevõtetest on silmitsi seisnud raskete ajajärkudega, mille põhjuseks on tihti olnud poliitiline olukord. Praeguselgi ajal otsime me kõik uusi turge üle maailma.

Uutel turgudel on tihti erinevad kõrged nõudmised küll vastutustundlikkuse kui ka looma- ja keskkonnasõbraliku tootmise osas. Põhjala põllumehed ja karjakasvatajad on siinkohal mõningal määral eelisseisus, sest nad omavad väärtuslikku ajaloolist kogemust, mis on vastu pidanud erinevatele komistuskividele ja takistustele ning läbinud muudatusi efektiivsuse suunas.

Norra ettevõte Yara on aastaid olnud väetiste tootmises turuliider vaatamata perioodidele, kus väetiste kasutamisel on olnud negatiivne alatoon – liigkasutamisest tingitud keskkonna reostusprobleemid nii mullastiku kui põhjaveega. Yara on mõistnud selge sõnumi, läbipaistva kommunikatsiooni ja vastutustundliku tootmise olulisust ning kulutanud suuri summasid, et oma sõnum tarbijateni viia – väetised ei abista mitte üksi põllumehi, vaid ka tarbijaid, kes peavad paremini mõistma tänapäevast põllumajandustööstust ning seda, kuidas normipärane väetise kasutus aitab võidelda maailma näljahäda vastu.

Põhjala põllundust reguleerivad kõrged nõuded

Eesti põllupidajate tootmistase on viimase 10 aastaga märgatavalt tõusnud, kuigi veel on pikk tee jõudmaks järele Põhjala kolleegidele. Põhjala põllupidajatel on väljakutsed, mis meile siia pole veel jõudnud. Näiteks kõrge palgatase ja ranged regulatsioonid väetiste kasutuse osas hektari maa kohta, ruutmeetrite osas looma kohta kui plaanis on ehitada uus laut oma loomadele. Samas on tänu neile piirangutele ja omamoodi takistustele Põhjala põllumehed ühed efektiivseimad maailmas.

Orgaaniline põllumajandus on konkurentsieelis

Orgaaniline ehk ökoloogiliselt puhas ja minimaalset keskkonna mõju jättev karjakasvatus on tänu teadlikule tarbijale kasvav trend nii meil siin kui ka Põhjalas. Siit ka järgmine väljakutse tänapäeva karjakasvatajale: kuidas säilitada kõrget tootlikkust orgaanilise lähenemisega samas säilitades tootmise majanduslikku otstarbekust ja teenida tulu? Orgaaniline põllumajandus ja karjakasvatus võib olla Eestile hea alternatiiv ja konkurentsieelis! Taanist pärit Aartiderne kontseptsioon „lühim tee põllult lauale“ on osutunud väga edukaks äriks, mida on hakatud eksportima ka Rootsi. Ettevõttel on hetkel umbkaudu 40 000 Taani klienti ning ligikaudu 5000 klienti Rootsis.

Eesti põllumees on oodatud osalema Nordic Open 2015 konverentsil

Taani-Eesti Kaubanduskoda on aastaid korraldanud mitte-tulunduslikke aastakonverentse erinevatel majandusteemadel eesmärgiga õppida Põhjala kogemustest. Käesoleval aastal oleme fookusesse tõstnud põllumajanduse ja karjakasvatuse. Tahame pakkuda võimalust Eesti põllumeestele kuulata Põhjala kogemusi ning saada inspiratsiooni oma põllumajanduslike ettevõtete arendamiseks ja nende efektiivsemaks muutmiseks.

Oled oodatud osalema Nordic Open 2015 konverentsil: kas meil on midagi veel õppida Põhjala põllupidajalt ja karjakasvatajalt. Konverents toimub 26.-27. märts Tartus.

Lisainfo ja registreerimine Taani-Eesti Kaubanduskoja kodulehel: http://www.decc.ee/. on enamjaolt ingliskeelne sünkroontõlkega eesti keelde.

Konverents

 

Autor: Peter Thomsen, Merli Lindberg

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960