Inspektsioon registreeris mullu ligi 3000 keskkonnaalast õigusrikkumist

Keskkonnainspektsiooni 2014. aasta järelevalve kokkuvõte näitab, et aasta jooksul tuvastati üle Eesti 2906 keskkonnaalast õigusrikkumist,  õigusrikkumiste eest määrati trahve kokku 1317 isikule kogusummas 262 086 eurot. Keskkonnakahju kogusummaks arvestati 323 000 eurot.

„Ühest küljest on hea meel, et keskkonnarikkumiste arv on viimasel viiel aastal üsna madalal tasemel püsinud, teisalt on jätkuvalt inimesi, kes meie kõigi ühise elukeskkonna arvelt ükskõikselt või omakasupüüdlikult tegutsevad. Samuti on aktuaalsena püsiv teema, kuidas leida tasakaal majandustegevuse ja keskkonna kaitse vahel. Inimeste ootused elukeskkonna kvaliteedile on meie tänases maailmas kõrged. Näidetena võib Keskkonnainspektsiooni uutest väljakutsetest tuua lõhna-, müra- ja valgusreostused ja nende kontrolli alla saamine. Tegemist on pidevas arengus oleva valdkonnaga,“ kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov tõi 2014. aasta kokkuvõtet tehes olulisema märksõnana välja koostöö ja seda igal tasandil: nii teiste riigiasutustega kui ka vabatahtlike ühendustega. Sama suur tähtsus on tegevuste ja protsesside analüüsil, mis võimaldab piiratud ressursi tingimustes saada paremaid tulemusi.
Näitena tõi Volkov välja suuroperatsiooni Peipsi järvel, kus inspektsioonist ja politseist osales kokku üle 100 inimese. Kaardistati kõik püügil olevad mõrrad ja saadi seega püügitegevusest täielik ülevaade.

Sügisel toimusid varasemast ulatuslikumad reidid Narva jõel, mille käigus eemaldasid inspektorid ca 15 tuhat ebaseaduslikult püügile pandud silmutorbikut. Lõheliste kudeajal kontrollisid inspektorid koos harrastuskalastajatega lõhejõgesid, et tagada kaladele kuderahu.
„Tunneme rahulolu selle üle, et mitmes valdkonnas, mis omal ajal tundusid keerukad ja meie jaoks suhteliselt lootusetud, oleme saavutanud soovitud tulemusi,“ märkis Volkov. Selle näiteks on metallijäätmete vastuvõtu kontroll, mida Keskkonnainspektsioon teeb koos politseiga. Möödunud aastal toimus kolm suurt ühisreidi, mis hõlmasid praktiliselt kõiki maakondi.

“Loodame, et seadusemuudatusest, mis võimaldab erariides inspektoritel teha järelevalvetoiminguna kontrollmüüke, saab riigikogult heakskiidu ja sellest tõhus meede metallikokkuostu seaduslikkuse kontrollimiseks,“ lisas Volkov.

2014. aastal jätkusid varem alustatud tegevused välisõhu valdkonnas. Keskkonnainspektsiooni tellimusel valmisid Muuga piirkonna ja Sillamäe linna välisõhu uuringud. „Tellisime pikaajalised ja ulatuslikud mõõtmised, sest veendusime, et ühekordsete kontrollimistega ei ole võimalik probleeme lahendada. Muuga uuringu tulemuste põhjal on Keskkonnaamet nüüdseks kokku kutsunud töörühma, mis hakkab probleemidele lahendust otsima. Järgmiseks tahame ette võtta Kohtla-Järve välisõhu uuringud,“ ütles Volkov.

Möödunud aastasse jääb kaks laevade punkerdamisest alguse saanud rannikureostust Harjumaal. Suurupi poolsaarel rannikureostuse tekitanud laeva kindlustusfirma on Keskkonnainspektsiooni poolt nõutud keskkonnakahju tasunud. Teise, Pakri saarte lähedal aset leidnud reostusjuhtumi osas alustatud kriminaalmenetlus on veel pooleli.

Keskkonnainspektsioon peab tulemusliku töö võtmesõnadeks jätkuvalt koostööd ja analüüsi, samuti parimate tehniliste lahenduste rakendamist ning arendusi infotehnoloogia valdkonnas.

2014. aasta numbrites:

  • 2014. aastal tuvastas Keskkonnainspektsioon kokku 2906 õigusrikkumist, sealhulgas kalapüügivaldkonnas 1625 rikkumist (suure osa sellest moodustavad selguseta kuuluvusega püügivahendid).
  • Jäätmeseaduse rikkumisi tuvastati 356 korral, looduskaitsenõuete rikkumisi oli 313, jahiseaduse rikkumisi 217, metsaseaduse rikkumisi 123, veeseaduse nõuete rikkumisi 118. Ülejäänud rikkumised jagunevad 11 erineva valdkonna vahel.
  • Maakondade lõikes tuvastati enim ehk 415 rikkumist Harjumaal,  Ida-Virumaal tuvastati 236 ja Tartumaal 218 rikkumist.
  • Õigusrikkumiste eest määrati trahve kokku 1317 isikule kogusummas 262 086 eurot.
  • Keskkonnakahju arvutati 151 juhtumi puhul, keskkonnakahju kogusummaks oli 323 000 eurot.
  • 2014. aastal alustas Keskkonnainspektsioon 37 kriminaalmenetlust.

Kui vaadata keskkonnarikkumiste dünaamikat pikemal ajateljel, siis 10 aastat tagasi, 2004. aastal registreeris Keskkonnainspektsioon 7500 rikkumist, nüüdseks on rikkumiste arv ligi kolm korda vähenenud. Lisaks rikkumiste üldarvu vähenemisele on vähenenud ka tõsised rikkumised ja keskkonnakahjud. 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised