Hübriidrukist tasub kasvatada

Huvi hübriidrukki kasvatamise vastu on viimastel aastatel järjest tõusnud. Üks põhjus on kindlasti selles, et hübriidrukkiga on edukalt võisteldud Viljelusvõistlustel ja saagikused on olnud oluliselt kõrgemad kui tavarukki puhul.

Hübriidrukki tulemused on ületanud isegi talinisu saagikuse. Teiseks oluliseks põhjuseks võib kindlasti lugeda uute ja paremate sortide turule tulekut. 

Miks eelistatakse hübriidrukist tavarukkile?
Üks olulisemaid faktoreid on tema väiksem nõudlus mullas olevale veele ning väiksem lämmastiku vajadus, samuti väga suur külmataluvus (-25 ?C) võrreldes teiste teraviljadega. Meie muutlike ja külmade talvede puhul saab viimane omadus sageli kõige olulisemaks näitajaks eduka saagi saamisel. Kui taim talvele vastu ei pea, pole meil lootust sügisel midagi koristada.

Hübriidrukki külviaeg jääb meil erinevate katsete põhjal augusti lõppu, septembri algusesse. Külvisenorm ei tohi olla liiga suur, sest uued sordid on väga suure võrsumisvõimega ja tiheda külvi puhul võib see võrsumist pärssida. Sel juhul tuleb produktiivvõrseid vähem ning saagikus langeb. Uued KWS sordid (KWS Daniello, KWS Livado, KWS Nikko, KWS Gatano), mis turule jõuavad või on juba jõudnud, on vanematest (Evolo jt) hübriidsortidest veelgi (5-10%) suurema saagipotentsiaaliga. Neil on parem vastupidavus tungaltera osas ning palju parem vastupidavus pruunrooste suhtes. Seda tuleks külvamisel kindlasti arvestada.
Uutest sortidest näiteks „KWS Magnifico“ on eriti soovitatud söödaks kasvatajale. Lisaks on sort kiirema kasvuga, võrreldes teiste sortidega, seega sobib ka hilisemaks külviks ning väiksema külvisenormiga.

Tavasortide külvisenormiks arvestatakse umbes 500…550 idanevat tera ruutmeetrile. Hübriididsortidel umbes 150…200 idanevat tera ruutmeetrile, olenevalt külviajast, kuna võrsumisvõime on väga suur. Kui külviaeg on varajasem, tuleks kasutada väiksemat külvisenormi. Hübriidsorte turustatakse üldiselt ühikpakendina, näiteks 1 ühik = 0,5 ha või 1 ühik = 6 ha. Optimaalseks külvisügavuseks loetakse hübriidrukkil 2 cm, tavarukkil 2-4 cm. Liiga sügavale külvamisel (3-4 cm) kulutab hübriidrukis liigselt toitaineid võrsumissõlme moodustumiseks ning võrsumine võib väheneda, eriti just raske lõimisega muldadel.

Millised on hübriidrukki väetamis- ja taimekaitse soovitused?
Hübriidrukki lämmastikukogused võiks jaotada kolme ossa. Sügisel vajab hübriidrukis umbes  20-30 kg/N-i. Selle võib anda kompleksväetisega kohe külvi alla või siis sügisel pealtväetisena juurde, seega 15% kogu lämmastiku kogusest. Ülejäänud lämmastikukogus anda kahes jaos: kevadel esimesel võimalusel (võrsumise ajal) 40-60% planeeritavast kogusest. See võib olla nt 70-90 kg/ha. Sel ajal vajab hübriidrukis ka väävlit, seega on soovitatav kasutada väävlit sisaldavat väetist, nt Yara Bela Axan vms. Hiljem anda 2 osa lämmastikust (kõrsumise esimesel poolel, kuni kolmanda sõlme staadiumini) 25-30%, see võiks selle näite puhul olla 30-50 kg/ha.

Kui vähegi võimalik, tuleks umbrohutõrje hübriidrukkil teha ära juba sügisel. Hübriidrukis on herbitsiidide suhtes kõige tolerantsem just sel ajal. Varajase külviaja tõttu kasvavad umbrohud suureks, võttes ära taimele mõeldud toitaineid ning valguse. Lisaks soodustab tihe taimik haigustesse nakatumist. Sügiseseks umbrohutõrjeks võib kasutada nt preparaati Komplet või Boxer 800 EC jt, mis ühtlasi tõrjuvad ka sügisel tärkavat rukki-kasteheina. Võib kasutada ka pika mõjuga preparaati Legacy. Lisaks keemilisele umbrohutõrjele võib umbrohtusid hävitada sügisel ka äestamisega, samas purustatakse ka mulla pinnale tekkinud koorik.

Kuna hübriidrukki taimik kasvab üsna intensiivselt ja enamik võrseid moodustub juba sügisel, siis on soovitatav teha esimene haigusetõrje juba sügisel. Eelkõige on see silmlaiksuse vastu. Samuti võib sügisel nakatada hübriidrukist pruunroote ja äärislaiksus, mõnikord ka jahukaste. Lisaks on nad talvel tugevamad ning kevadel intensiivselt arenev lumiseen kahjustab neid vähem.
Pruunrooste kontrolli all hoidmiseks tehakse tavaliselt haigusetõrje kõrsumise lõpust kuni loomise alguseni. Pritsimisaeg valitakse vastavalt haiguse nakatumise intensiivsusele. Ei soovitata teha pritsimist õitsemise ajal. Kui pruunroostele on soodne aasta, võib haigusetõrjet teha ka veel õitsemise lõpus.
Üldiselt on kõrretugevdamine rukki puhul vajalik. Esimest korda tehakse pritsimine kasvuregulaatoriga faasis 31-32, see on esimese ja teise kõrresõlme vaheline aeg. Kasutatakse nt CCC-d või Moddust/Trimaxx-it. Teine kord kasutatakse kasvuregulaatorit lipulehe ilmumisel. Näiteks taanlased kasutavad traditsiooniliselt selleks kas Ceroned või Moddust/Trimaxx-it, ja ega meilgi see teistmoodi ole. Samal ajal tehakse ka putukatõrje ripslaste ja teiste kahjurite vastu. Sageli ühildatakse see ka fungitsiidi pritsimisega.

Millised olid 2011-2012. aastatel tootmispõllul läbiviidud hübriidrukki ja tavasordi võrdluskatsed?
Tegime kaks tootmiskatset (Virumaal ja Põlvamaal), kus võrdlesime hübriidrukist tavasordiga (liinisort). Üks katses olevatest sortidest oli hübriidrukis „Evolo“, teine tootjal olev tavasort. Sordid olid külvatud ühele põllule kõrvuti, kasutades ühtemoodi agrotehnoloogiat (väetusfoon, taimekaitse). Kuna sel aastal oli taimede kasv väga soodne, siis avaldus väga hästi taimede seisukindlus, kuna kasvuregulaatoreid katsetes ei kasutatud. Juulis 2012.a. oli tavasort osaliselt lamandunud, Evolo aga püsti.

Katsetulemustest selgus, et Põlvamaal saadi Evolo(hübriid) saagiks  7,4 t/ha ja kuna ta on väga hea seisukindlusega, siis ei lamandunud ta sel aastal üldse. Tavasort andis saagikuseks 3,5 t/ha. Hinnanguliselt oleks saagikus olnud tonni võrra suurem, kui oleks püsti jäänud, kuid ilma kasvuregulaatorita lamandus osaliselt. Virumaal saadi Evolo saagiks 6,7 t/ha ja samuti ei lamandunud, erinevalt tavasordist Recrut, mille saagiks saagi 4,7 t/ha ja mis oli osaliselt lamandunud. Seega väga oluline on rukkikasvatuses vähemalt üks kord kasutada kasvuregulaatorit, et saada loodetud saak põllult kätte, kuigi hübriidrukki puhul selgub, et see ei ole alati vajalik.

Leheväetisi ja aminohappeid võib samuti kasutada nii sügisestes pritsimiskordades kui ka kevadistes. Kuna suurem osa hübriidrukki kasvatustehnoloogiast oleme õppinud taanlastelt, siis nende soovitus on kasutada sügisel mangaani koos lämmastikuga. Ka kevadistes pritsimiskordades, nii 1-2 kõrresõlme ajal, samuti lipulehe faasis, lisatakse Mn sisaldavaid tooteid. Mangaan aktiveerib ensüüme, mis reguleerivad biokeemilisi protsesse taimes. Soodustab talvekindlust ja võrsumist, tugevdab taimede vastupanuvõimet seenhaigustele ja mõjutab terade kvaliteeti. Sellega seoses on taimede kasv parem.

Samuti on väga tähtis hübriidrukki koristamine. Tuleks proovida koristada pigem varem kui hiljem, seega kohe kui tera on koristusküps. Kui koristus langeb vihmaperioodile ja suureneb õhuniiskus, läheb tera peas kasvama ja langeb oluliselt kvaliteet ning head leivavilja sellest ei saa.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised