Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie toidutööstused suudavad toota täna head ja kvaliteetset toitu, mis on hinnatud nii siin kui ka välisturgudel. Aga Venemaa sanktsioonidele järgnenu tõestas, et toidusektor on samas väga habras. Erakonnad peavad olema valmis viima valitsusse pääsedes ellu tõhusaid meetmeid, mis tagaks selle, et kogu toidusektori ahel – alates farmerist ja lõpetades kaupmehega – suudaks mistahes ootamatute arengute korral säilitada oma jätkusuutlikkuse ning tagada toidu kättesaadavuse kõikjal Eestis,“ sõnas Potisepp.

NATO soovitab hoida toidujulgeoleku säilimiseks põllumajandusinvesteeringute suuruse samal tasemel riigikaitsekuludega ning selles osas on Eesti täna eeskujulik. Samas moodustub suur osa põllumajanduskuludest Euroopa Liidu otsetoetustest ning Potisepa hinnangul on vaja senisest enam keskenduda paremini sihitud meetmetele, mis tõstavad põllumajanduse saagikust, parandavad toidusektori investeerimiskliimat, piiravad toidukadusid ja hoogustavad nii sisenemist uutele turgudele kui ka kohaliku toodangu tarbimist kodumaal. 

 „Eestil on täna hea isevarustatus strateegilistes toiduvaldkondades nagu piima-, liha-, kala- ja teraviljasektoris. Aga peame tagama selle, et ka ikalduste või sõjaliste- ja majanduspoliitiliste kriiside käigus toiduga varustatus ja ekspordivõimekus säiliks. Lootmine toiduimpordile on nõrkus, sest ka Kesk-Euroopa viljakaid piirkondi võivad tabada sõjalised kriisid, üleujutused ja põud, misjärel keskenduvad need riigid oma rahva äratoitmisele,“ kinnitas Potisepp.

Potisepa sõnul ootab ta valimisdebatist rohkem selgitusi selle kohta, milliste sammudega kavatsevad erakonnad võidu korral hoogustada toidueksporti. „Toidueksport on see, mis loob kodumaal töökohti ning toob välisturgudelt raha koju – tänased programmid ei anna piisavalt tõestust, et järgmine valitsus plaanib toidueksporti piisaval määral toetada,“ sõnas ta.

Potisepp lisas, et toidujulgeoleku säilimise seisukohalt on oluline, et kohalik tarbija tajuks oma ostuotsusega kaasnevat panust Eesti toidutööstusesse ning eelistaks kodumaist toidutoodangut.

„Toiduliidu eesmärk on tõsta lähiaastatel kodumaise toidu osakaal ostukorvis 80% tasemele. Teeme seetõttu läheneva Vabariigi aastapäeva valguses üleskutse haarata poes ostukorvi just lipumärgiga tähistatud maitsvaid Eesti toidutooteid, sest nii toetab tarbija toidusektoris tegutsevaid inimesi ja ettevõtteid ning nii võime olla kindlad toiduga varustatuse säilimises,“ rõhutas Potisepp.