Biogaasi pikk tasuvusaeg teeb meestel meeled mõruks

Valjala Seakasvatusele kuulub 4 farmi ja loomade arv küünib neis kokku 29 000 seani. Õunpuu sõnul läheb 20 000 sea läga ümbertöötlemiseks biotehasesse.

Valjala Seakasvatusele kuulub 4 farmi ja loomade arv küünib neis kokku 29 000 seani. Õunpuu sõnul läheb 20 000 sea läga ümbertöötlemiseks biotehasesse. „Tehase maht ei võimalda rohkem vastu võtta, praegu toimub läga vedu iga päev. Praktiliselt anname üle 110 kuupmeetrit päevas, meie tsisternauto mahutavus on 30 kuupmeetrit,“ selgitas Õunpuu logistikat. Farmide juurde on läga ajutiseks hoiustamiseks ehitatud 5 maaalust kinnist mahutit, et läga lõhn ei lenduks. „Meie hoidlad ei ole väga suured, kuna tehas võtab toorainet vastu kogu aeg. Maksimum on hoidlates võimalik ladustada 1-2 kuu läga,“ ütles Õunpuu.

Jööris, kohe tehase kõrval, on sigadele 4000 kohaline poegimisfarm. Tehasest tuleb gaasitrass, pikkusega 30 meetrit lauda gaasikatlamajja ning seal muundatakse gaas soojuseks ja elektriks. Õunpuu sõnul tarbivad kogu saadud soojuse ära oma ettevõtted ja palju soojaenergiat tarbib juba kääriti ise. Saadud toetustest rääkides ütles Õunpuu, et biogaasitehas on ehitatud omavahenditest. „Krooniajal läks see maksma suurusjärgus 70 miljonit krooni. Ainult lauda juurde ehitatud gaasikatlamaja seadmete jaoks saime PRIA toetuse“.

Jööris asuvat tehast majandab Raul Maripuu, kes juhib mitmeid Valjala Seakasvatusega seotuid ettevõtteid. Maripuu ütles, et sellise tehase ehitamine on väga kallis. „Investeeringusumma on suur ja teeb tasuvusaja väga pikaks, meie puhul võib rääkida isegi 25 aastast.“

Biogaasitehase seadmete ostuks Valjala mehed toetusi ei saanud. Raha küll taotleti Euroopa Ühtekuuluvusfondist aga see tuli kolme aasta möödudes tagasi maksta, sest seadmete tarnijaga oli arusaamatusi. „Tehase tegevust vaatame grupisiseselt pigem kui sünergiat, mis aitab lahendada meie lautade soojavajadust. Ennekõike on biogaasi tootmine siiski lahendus tekkivale vedelsõnnikule ja haisule. Praegune viis võimaldab meil loodust säästa ja digestaat mida põldudele veame on parem väetis kui läga.“

Algusaastatel umbusaldasid talunikud kääritusjäägist saadud väetist aga nüüd olevat olukord muutunud. Maripuu sõnul annavad nad erinevate kokkulepete alusel väetist viljakasvatajatele ja lõppenud on periood, kus tuli transpordile peale maksta digestaadi laialiveo eest.

Küsimusele, kellel tasub kaaluda biotehase ehitamist, vastas Maripuu, et tänastes tingimustes soovida sellega hakata raha teenima, selles ei näe ta mõtet. „Arvan, et kui saadakse nii hea investeerimisprojekti toetus, et endale jääb hiljem ainult hoolduse pool, siis võib seda teha. 2004. aastal oli ajad sellised, et lubati tulevikus anda tehase peale toetust aga seda ei tulnudki.“

Maripuu ütles, et kõik sõltub, mis toorainet kasutada. Tema väitel ei uskunud keegi, et nad saavad biogaasi tootmiseks vajaliku koguse läga ise kokku. „Samas on põllumajandussektoris kehvad ajad, ettevõttel tuleb enne täpselt mõelda, kust nad oma toorme saavad ja võib juhtuda, et tooret ei jätkugi. Ilma toetusteta on väga keerukas sellist tehast ehitada ja rahateenimiseks kindlasti see ei sobi,“ ütles Maripuu. „Meie tegime tehase ikkagi keskkonnasäästuks aga et toodetud energiat müüa, oleks vaja vastav taristu ehitada, selleks meil täna raha ei ole.“

Tehas toimib täisvõimsuse piiril, generaator töötab 7200 töötundi aastas. Jääkgaasi põleti, mis ehitati tehase juurde, ehitamiseks saadi KIKilt krooniajal toetust 2 miljonit krooni. Maripuu hindab toetuse suurust suhteliselt marginaalseks 70 miljoni krooni juures, mida ettevõte ise välja pidi käima. Praegugi on iga-aastane hoolduskulu suurusjärgus 65 000 eurot. Summa on üsna suur ja sisaldab väljaminekuid mootoriõlide, vahukustuti ostmiseks. Vahukustuti on vajalik, et pidurdada kääritusprotsessi. Vahukustuti maskab 8000 eurot ja seda jagub kolmeks kuuks. Biotehast ei saa võrrelda tuulegeneraatoriga, mis võib seista ja mille kulu mittetöötamise korral on nullilähedane. „Meie ei saa katkestada tehase protsesse. Tuulegeneraator annab rohelist energiat nagu meiegi. Erinevus tuleb aga sellest, et meie soovime puhtamat keskkonda ja käitleme oma seakasvatuse jäätmeid,“ selgitas Maripuu.

Biogaasijaama projekteerimisest kuni tehase käivitamiseni kulus kaks aastat. Maripuu sõnul käisid nad Belgias erinevaid vahendeid lägakäitlemiseks otsimas. „Ega me koostootmisjaama ei otsinud, ikka otsisime kompaktset lahendust. Aasta aega ootasime tarnijalt tehnoloogia arendamist meile sobivaks lahenduseks,“ meenutas ta.

Toppav pilootprojekt

2014. aasta veebruaris teatas KIK oma otsusest rahastada 2 997 479 euroga Eesti esimese biometaani tootmiskompleksi rajamist Viljandimaale. Helistan Kõue Agro juhile Meelis Vennole ja uurin kui kaugele projekt on arenenud Kas sellel aastal saab juba biometaani nagu plaanides oli kirjeldatud?

„Ei, mingit tegevust ei toimu ja raha me pole puudutanud sentigi. Projekt, mida kaks aastat ajasime, on külmutatud. Praeguste kütusehindadega peaksime peale maksma iga liitrile 60 senti, sest keegi ei ostaks kallist gaasi. Me ei taha seda riski võtta, kui riik ütleb, et tehke projekt ära ja hiljem vaatame kuidas kompenseerimise süsteem käivitub. Pärast tuleks riiki süüdistada ja kõik on pettunud. Ootame ikka enne otsused ära.“ ütles Venno.

Kõue Agrole kuuluvas Siimani farmis on Venno sõnul 1500 lehma, kelle lägast saaks põhikomponent biometaani tootmisel. „Meil on nii rohumaid, kui ka väheväärtuslikku turbamaad, kus silo teha on väga raske, samas niitmise ja koristamise kohustus on. Lisaksime saadud rohumassi lägale juurde, kokku saaks aastas ümbertöödelda 70 000 tonni tooret,“ ütles Venno.

Praegu veab Kõue Agro läga laiali oma maadele, mida on 3500 hektarit. „Oleme arvestanud, et pärastine käärituse jääk on meile parem väetis kui toorsõnnik. Rahasse arvestatuna hoiaksime väetiste pealt kokku üle 100 000 euro, mis jääks meile taskusse. Biometaani tootmisel on tegu keskkonnasõbraliku lahendusega, sest ühest laudatäiest tulevast toormest saab toota kütust mis vastab 1000-1200 tonnile diiselkütusele aastas.“

Kavandatud on ehitada koostootmisjaam, mille maksumus on 6 miljonit eurot ja planeeritud tasuvusaeg 7 aastat. Tootmiskompleks koosneks kahe kääritiga biogaasijaamast (a`5000 m3), biometaani puhastamisseadmest ja balloonikonteineritest biometaani transpordiks. Lisaks kuuluks kompleksi juurde kolm ehitatavat tanklat. 

Ilmatsalu biogaas teeb alevirahva toasooja odavamaks

Tartu Biogaasi juhatuse liige Henry Uljas ütles, et Ilmatsalu biogaasijaam käivitati 2014. aasta suvel. Peamiseks tooraineks on Tartu Agro veise ja sea vedel- ja tahesõnnik, toiduainetööstuste jääkproduktid ja rohtne biomass, kokku käideldakse 80 000 tonni toorainet aastas.

„Biogaasijaamas toodetud elektrienergia müüakse elektribörsil, soojusenergia kasutatakse Ilmatsalu asula kütteks, biogaasijaama omatarbeks ning AS Tartu Agro viljakuivati jaoks,“ selgitas Uljas. Biogaasijaama käivitamine sujus ilma suuremate tõrgeteta, planeeritud võimsuseni loodetakse jõuda selleks suveks. Tänu jaama pakutavale soojusele on vähenenud Ilmatsalu asulas müüdava soojusenergia hind, mida eelnevalt toodeti põlevkiviõlist kuid nüüd toodetakse põlevkiviõlist soojusenergiat vaid koostootmisjaama seisakute ajal ning tippude katmiseks. Samuti on vähenenud põldudele laotatava väetise halb lõhn. Eelnevalt laotati põldudele veise ja sea vedel- ja tahesõnnikut, nüüd biogaasijaamast tulevat digestaati. Viimane koosneb küll valdavalt veise ja sea vedel- ja tahesõnnikust, kuid peale anaeroobset kääritamist on halba lõhna tekitavad ühendid suuremal osal lagunenud ja seetõttu ka ebameeldiv lõhn vähenenud.

Jaama elektrivõimsusega ligikaudu 1,5 MW ja soojusliku võimsusega ligikaudu 1,5 MW ning kuulub Tartu Biogaasile, kes jaama ka opereerib.

Biometaani tootmine vajab riigilt toetust

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse liige Ahto Oja selgitas, miks ei ole Eestis biometaani tootmine hoogu sisse saanud.

Miks on jäänud toppama Kõue Agro Siimani biometaani tootmiskompleksi rajamine?

Ahto Oja: Siimani biometaanijaama projekteerimise ja ehitamise hankedokumendid on valmis juba 9 kuud, aga investeerimisotsust ei ole saanud teha, kuna riigi poolt on lahendamata biometaani ja maagaasi hinnaerinevusele lahenduse leidmine. Ettepanekuid selleks oleme teinud viimaste aastate jooksul korduvalt.

Riik näeb kohustust minna üle aastaks 2020 taastuvkütuse kasutamisele transpordis vähemalt 10%, mis on praegu suurim takistus/probleem ettevõtjatele biometaani tootmisel ja müügil?

Ahto Oja: Biometaani müügihind. Isegi investeeringutoetusega on biometaani hind maagaasihinnast kõrgem ja turumajanduses ei osta keegi kõrgema hinnaga samaväärset kaupa.

Mida võiks muuta regulatsioonides, et biometaani tootmine saaks Eestis hoo sisse?

Ahto Oja: Esiteks tuleks transpordis kasutatavale surumaagaasile järk järgult kehtestada aktsiis ja laekunud aktsiisituludest viia sisse biometaanile müügihinna toetus, mis ühtlustab lõpptarbijale surubiometaani ja surumaagaasi hinna tanklas. Metaankütuste hinnad jääksid fossiilsetest importvedelkütuste hinnast vähemalt 30% madalamaks?Teiseks, transpordis tarbitava surumaagaasile tuleb sisse viia segamiskohustus surubiometaaniga vahekorras 1:1-le.
Kolmandaks tuleb linnatranspordi keskkonnamõjude vähendamiseks viia busside liiniveohangete lepingutesse sisse biometaani tarbimiskohustus.
Neljandaks, toetada samaväärselt taastuvelektri toetusele (5,3 €c/kWh) ka kütteväärtuse alusel biometaani tootjaid (1 Nm3 biometaanis on 10 kWh primaarenergiat).

MIS ON MIS - Biogaas

• Biogaas on anaeroobse kääritamise teel tekkiv gaas, mis koosneb peamiselt metaanist (CH4), süsihappegaasist (CO2) ja vähesel määral N2, O2, H2S, jt.

• Biogaasi toodetakse spetsiaalsetes biogaasijaamades eesmärgiga toota seal elektrienergiat või autokütust, samuti kasutatakse metaankääriteid veepuhastusjaamades. Biogaas (prügilagaas) tekib ka prügilates, kus seda kogutakse vastavat kogumistorustikku kasutades.

• Biogaasi toormeks võib olla loomasõnnik, reovesi või erinevad biojäätmed.

Eestis on 5 põllumajandussaadustel toimivat biogaasi jaama: Ilmatsalu, Aravete, Oisu, Vinni ja Jööri.

Osale arutelus

  • Juuli Laanemets

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised