Täppispiimatootmine – võidab efektiivseim

Veebruari alul korraldas Remedium AS teist korda „Täppispiimatootmise konverentsi“, tuues meie piimatootjateni maailma tippteadmised antud vallast.

Et piimanduses on keerulised ajad, siis oli sel aastal fookuses eelkõige investeeringute tasuvus, efektiivne tootmine, andmetel põhinev juhtimine ja täppissöötmine ehk siis erinevad innovaatilised lahendused piimakarjakasvatuses, mida rakendades on võimalik kasvatada nii piimafarmi efektiivsust kui tulu.

„Iga edumeelne piimafarmi juht on kursis piimakarjakasvatuse progressiivsete tootmislahendustega. Võidab see, kes oskab oma teadmisi kasutada ja on seeläbi efektiivsem,“ lausus konverentsi avasõnades Remedium ASi juht Sivar Irval. „Oluline on teada, et täppispiimandus ei muuda ei loomi ega inimesi, seega väga oluline on kõige juures siiski inimfaktor.Teiseks probleemiks on andmete üleküllus ehk kuidas selles segaduses paremini hakkama saada, mis andmeid koguda, kuidas neid jälgida ja milliseid otsuseid neid andmeid nähes teha. Mõelda tuleb ka sellele, millist tehnoloogiat kasutada, kindlasti ei ole ühte ja ainuõiget lahendust – tuleb leida parim variant just oma farmi silmas pidades.“

Milleks meile täppispiimandus?

Küsimusele, miks farmis pöörata rõhku täppispiimandusele, vastas Irval, et kõige aluseks on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud sööda hind, mistõttu on söödakulud farmis kõige suuremad kulud. Probleem on ka sööda kvaliteediga ja selle kõikumisega.
„Lisaks ei saa loota, et ükski süsteem või imemasin ise toimiks, see peab olema kogu farmi meeskonna ühine asi. Söötmise juhtimine ja karja taastootmine vajab läbimõtlemist, kaardistamist ja vajadusel parandamist. Ja oluline on teada ka näiteks seda, kui suured on piimafarmis sööda ülejäägid, mille ära viskame – seal on suur raha peidus,“ kommenteeris Irval.

Kuidas noorkari panna enda jaoks tööle?

Westpoint Veterinary Group direktor ja Westpoint Eesti OÜ juhatuse liige Rob Drysdale tõi oma ettekandes välja selle, kuidas tasuks panna noorkari enda jaoks tööle, sest teada on, et terved vasikad on efektiivse tootmise alus.

Kindlasti tuleb koostada noorkarja plaan. Drysdale sõnul on oluline mõelda üle järgmised teemad: kas vasikaid tasub aretada, millised on kulud vasika sünnitamiseks, võõrutamiseks, esmasseemenduseks ja kui suur on kulu poegimiseni? Milline on kulu esimese laktatsioonini? Aluseks tuleb siin võtta eluea toodang.

Oma ettekandes tõi Drysdale välja ka sellised huvitavad faktid DairyCo 2009. aasta uuringutest, et näiteks 24-kuuselt poegimine on kõige efektiivsem. Mullika küpsust tuleb arvestada tema kehakaalu, mitte vanuse järgi. Turjakõrgus võiks olla 128 cm keskmiselt. Mullikate viljatust aga selgitatakse madala päevase kaaluiibega esimesel 15 elukuul.

Selge on ka see, et vasika tervis mõjutab piimatoodangut. „Oluline on poegimine ja esimesed 24 elutundi. Söötmise juhtimine farmis peab olema kontrollitav – vasikad vajavad ternespiima, saades sealt lisaks immunoglobuliinidele ka ohtralt proteiine. Edasi tuleb jälgida, milline on sööda koostis ja energia- ning kuivainesisaldus, kui palju on sööta ja kas seda on piisavalt ja alati peab olema tagatud puhas joogivesi,“ tõi Drysdale välja olulisemad faktorid. „Tähelepanu peab pöörama ka üldisele keskkonnale – milline on laudahoone, ventilatsioon ja loomade allapanu.“

Kuidas oma noorkarja jälgida, milliseid seadmeid kasutada, jääb iga farmeri enda valida. „Igal juhul tuleb karja jälgida poegimisest poegimiseni, koostada aruandlus nii loomaarstile kui juhtkonnale. Üldiseks eesmärgiks vasikate kasvatusel võiks olla soovitud juurdekasvuks 700-900 grammi päevas. Vasikad võiks võõrutada 56.-63. päeval. 60-päevaselt võiks olla saavutatud kahekordne sünnikaal või isegi suurem,“ võttis teema kokku Drysdale.

Miks pöörata rõhku taastootmisele?

ASi Remedium Alta Eesti projektijuht Sven Tammoja tegi ülevaate JK Otsa talus rakendatud taastootmisprogrammist. Sealne projekt algas 2012. aastal ja nüüd saab teha esimesed kokkuvõtted.
Kogu asja juures on kaks põhilist küsimust: palju loomi jääb tiineks ja kui kiiresti nad jäävad tiineks?
Kui farmer vastust teab ja saadud vastus farmerile meeldib on asi korras, kui ei, tuleb leida sobiv lahendus.

Taastootmisstrateegia loomisel, selle täiustamisel ja edukal rakendamisel on tugev positiivne efekt piimaveiste taastootmistulemustele. Loodus on paika pannud ka selle, et mida sagedamini veis poegib, seda rohkem piima ta toodab. Ettevõtte kasumlikkus on seega otseses seoses müüdava toorpiima koguse ja toodetavate vasikate arvuga.

„JK Otsa talus sooviti parandada loomade taastootmisefektiivsust. Ja ühtlasi kasvatada nende geneetilist potentsiaali. Pakkusime oma teadmisi, rahvusvahelist kogemust, tooteid ja teenuseid. Koos farmiga lõime taastootmisstrateegia, mis hõlmab ka aretusstrateegiat,“ rääkis Tammoja. „Hea taastootmisprogramm tagab lehmade tiinestumise võimalikult varakult pärast poegimist. Tegevused, mida taastootmisefektiivsuse kasvatamisel tegema peab on näiteks karja jõudlusnäitajate objektiivne hindamine, kasutades selleks sobivat tarkvara. Kriitiliste edufaktoritena tuleb vähendada aega esimese seemenduseni ning parandada tiinestumist. Kindlasti tuleb kiirendada mittetiinete lehmade avastamist ja diagnoosida selle põhjused, siin aitavad korrapärased ultraheli uuringud. Seada tuleb konkreetsed aretuseesmärgid, uurida tasub Alta Genetics ja AS Remedium karjaspetsiifilisi aretusprogramme.

Projektiga alustades oli ettevõtte põhikarjas 403 lehma, eesmärk seati, et 90 päevaga peaks saama kõik lehmad seemendatud. Noorkarjas oli programmi alguses 340 mullikat. Seal oli plaan alustada mullikate seemendamist 390dal päeval, siis olid nad saavutanud piisava turjakõrguse 127-129 cm ja kehamassi 380 kilo. Tänaseks on sama põhikarja isenditega toodetud 23% rohkem mullikaid.

„Nüüd saab öelda, et tehtud on head tööd, aga on veel arenguruumi. Tiinuskontroll oli hea, andmed said fikseeritud õigel ajal ja kiirelt leiti ka mittetiinestunud loomad ja sealt edasi ka põhjused, miks nad pole tiinestunud. Oleme saavutanud selle, et oleme jõudnud sinnamaale, et saame lehmad seemendatud 80daks päevaks. Mullikate inna sünkroniseerimine on veel tagasihoidlik, see tuleks saada veelgi täpsemaks. Selle tulemusena paraneb esmapoegimisiga veelgi,“ rääkis Tammoja.

Karjade taastootmisnäitajad on programmi ajal paranenud, innaavastamine ja tiinusemäär on tõusnud, sellest ajast, kui JK Otsa talus võeti kasutusele inna ja ovulatsiooni sünkroniseerimisprogrammid.

„Alustades oli tiinusemäär keskmiselt 16%, tugeva meeskonnatöö tulemusena saavutasime 24% taseme,“ selgitas Tammoja. „1% tiinusmäärakasvu võib tuua kaasa kasu 13-30 eurot lehma kohta aastas. Kui me suudame suurendada tiinusmäära tõusu 5%, siis 400 lehmaga karja juures oleks meie võit 26000-60000 eurot aastas põhikaja juures.“

Halingas jälgitakse piimatootmist täppissöötmissüsteemi abil

Halingas olevast süsteemist räägiti ka eelmise aasta konverentsil. Sel aastal tõi Halinga OÜ juhatuse esimees Raul Peetson välja hoopis teised probleemid.

Lühidalt võib öelda, et kuigi süsteem on keeruline ja põhjalik, siis asja eesmärk on lihtne - sööta lehmadele tasakaalus ratsiooni, kuna suurim muutuja on põhisööda ehk silo kuivaine. Farmis olev tarkvara DTM-IC on ratsioonide koostamiseks ja söödetud koguste ning aegade jälgimiseks. Ratsioonid saadetakse DTM-IC-st WIFI-ga söödamikseri andmebaasi. Laaduri kopas olev NIR analüüsib iga kopatäie silo kuivaine ja vastastikuse andmevahetuse (laaduri protsessorid ja mikser) tulemusena arvutatakse uus silo kogus vastavalt kuivaine muutumisele.

 „Eelmisel aastal alustasime ja nüüd oleme jõudnud sinnamaale, et on juba nii kogemusi, kui mõtteid. Süsteem võimaldab panna andurid kõikidele mikseritele, mis ettevõttes on ehk siis ka noorloomalautadele, sellele tasuks kohe alguses süsteemi ostes mõelda. Meie ei mõelnud,“ kommenteeris Peetson. „Söötmise puhul tuleks jälgida palju loom sööb, üle ei ole mõtet toita. Logistilised lahendused tuleb paika panna aga need ei tohi olla nii keerulised, et tööline aru ei saaks. Samuti tuleb vaadata, et tööline omaloomingut ei teeks vaid ikka tegeleks täppissöötmisega. Sööda ühtlus on küsimuseks ehk siis meil on silokogused erinevates hoidlates ja aeg-ajalt on momente, kus silo tuleb erinevatest aunadest ja seega ratsioon on pidevas muutuses ja loom peab pidevalt ümberharjuma. Dinamica Generale kaaluraportiga suudame tagada suhteliselt õige koguse aga kuna söödalava on pikk 230 meetrit, siis mahapanek on veidi ebaühtlane. Raport toob samas kenasti kõik vead ja kõikumised välja. Kõik see, mis tõstetakse söödamikserisse peab jõudma loomani! Lisaks saame täna võrrelda seda, kas me silo, kui bioloogilist vara, hindame õigesti, kas oleme teinud õiged prognoosid.“

Peetson tõdes ka, et vaatamata sellele, et oleme n.ö  IT-maa, esineb tihti elektrikatkestustest põhjustatud probleeme internetiühendusega, aga nende eest ei saa ühtegi maaettevõtjat kaitsta üksi programm.

TASUB TEADA

Mis kasu saab piimafarm täppissöötmissüsteemi kasutamisest?

Tänases keerulises olukorras jäävad ellu toorpiima tootjad, kes suudavad toota kõige madalama omahinnaga piima. Dinamica generale® ainulaadne täppissöötmissüsteem annab farmerile võimaluse jooksvalt hinnata oma söödakulusid, mis tänases raskes majandussituatsioonis on jaoks ülioluline.

•      dg precisionFEEDING™ innovaatiline täppissöötmissüsteem võimaldab farmeritel tänu koostisainete analüüsile ja optimaalsele kaalu kohandamisele anda karjale söötmiseksperdi soovitatud tasakaalustatud ratsiooni.

•      Süsteemi keskmes on NIR analüsaator, mis on installeeritud iseliikuvale söödamikserile või frontaallaadurile ning mis edastab laadimise ajal peamiste toitainete ja iga koostisosa kuivaine väärtused.

•      Süsteem rekalkuleerib laadimisel koostisainete kaalu reaalajas ja automaatselt, nii et söötmisspetsialisti poolt soovitatud toiteväärtus ei muutuks.

Täppissöötmissüsteemi eelised:

•      Igapäevase täisväärtusliku ja tasakaalustatud ratsiooni jälgimise tulemusena:

  • ? suureneb piimatoodang
  • ? paraneb piima kvaliteet

•      Igapäevase ratsiooni juhtimise tulemusena:

  • ? minimaalne kadu
  • ? lehmade optimaalne söötmine tasakaalustatud ja kindla toitainesisaldusega ratsiooniga

•      Söötmiseksperdi kaugligipääs tarkvarale võimaldab söötmisprotsesse pidevalt jälgida ja vajadusel kiireid korrektiive teha.

•      Kiire ja mõõdetav investeeringutasuvus igale ettevõttele.

 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised