Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiljuti pöördus Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga viia investeeringumeetmete tingimustesse sisse viinamarjakasvatajaid soosiv muudatus. Strastin palus täiendada meetmete hindamiskriteeriume selliselt, et viinamarjakasvatus annaks toetuse taotlejale plusspunkte sarnaselt ülejäänud puu- ja köögiviljakasvatusega.

“Meil on ministeeriumiga natuke erinev arusaam selles osas, kas viinamarjakasvatus peaks andma taotluse hindamisel eelispunkte või mitte, aga minu meelest võiks viinamarjale võimaluse anda,” rääkis Strastin, kelle sõnul on Eestis viimastel aastatel viinapuid kõvasti juurde istutatud ja huvi viinamarjakasvatuse vastu kasvanud. Ettepaneku ajastus oli plaanitud, pidades esmajoones silmas sel kuul avanenud väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust, kuid jäi hiljapeale ning tuleb nimetatud meetme puhul kaalumisele ehk järgmisel aastal.

Eesti maaülikooli aianduse osakonna professor Kadri Karp ütles, et viinamarjakasvatusest on saanud Eesti marjakasvatuse täieõiguslik osa, mis väärib toetust nagu ülejäänud aiandus. Viinamarjakasvatajate ja -veinivalmistajate iga-aastasel kogunemisel osales tänavu tavapärase paarikümne asemel juba 60 viinamarjakasvatajat. Kasvatatakse nii lauaviinamarja kui ka veiniviinamarja, mille viljelejaid on Eestis juba paarikümne ringis.

Sobiv toetusmeede tuleb üles leida

Praeguse seisuga Eesti tuntuim veinitootja, Otepää mees Jaak Eensalu on kindlasti üks vähestest viinamarjakasvatajatest, kui mitte ainus, kel on õnnestunud kasutada oma plaanide elluviimisel toetusraha. Valgamaa partnerkogu kaudu sai Eensalu 2009. aastal Leaderi meetmest 51 000 krooni veiniköögi sisustuse ostmiseks. Eensalu sõnul olnuks toetuse küsimine põhimõtteliselt võimalik ka maaelu mitmekesistamise meetmest, aga paraku polnud veinimeistril tollal ette näidata toetuse saamiseks vajaliku käivet.

Praegu ligemale hektarisuuruse viinapuuaia omanik rääkis, et sel aastal ta investeeringutoetust küsida ei saa. Väiketootja toetuse saamiseks peab taotlejal olema ette näidata omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu vahemikus 4000–14 000 eurot, aga selline summa ei tule kuidagi kokku. “Sel aastal ma seda 4000 eurot täis ei saa, tuleb ehk 2500 eurot,” möönis Eensalu, kel on tänavu müügiks pakkuda vaid 183 pudelit, üks pudel maksab koos käibemaksuga 21,6 eurot.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot. Selle summaga saab Eensalu sõnul istutada 1,5 hektari jagu taimi, paigaldada vihmutitorud ja viinapuude tugipostid. “Üks hektar viinapuid annab sulle juba 3000–4500 pudelit veini ja see on täiesti argument,” märkis Eensalu, kes kavatseb väiketootja investeeringutoetust küsida ülejärgmisel aastal.

Jaak Eensalu sõnul saab tulevikus tema talust pudeli noort veini ka ilmselt 10 euroga, aga tammelaagerduse puhul tõuseb hind kõrgemaks.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik rääkis, et kaudselt võib viinamarjakasvatajatele kättesaadav olla terve hulk investeeringumeetmeid. Samas on meetmeid, millest saab toetust otseselt viinamarjaistanduse rajamisega seoses – istikute ostuks, konstruktsioonide ja piirdeaia jaoks jne. Selleks sobib nt väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus või 27. veebruaril alanud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusvoor. Sobida võib Leader-meede, kui piirkonna arengustrateegias on vastavad meetmed sisse planeeritud, samuti maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise meede.

“Kõiki võimalusi loetleda pole võimalik, sest meetmete määrused alles valmivad,” lausus Kaasik.

Loe täispikkuses artiklit SIIT.