Otsi meie puukoolidest  siinse kliimaga kohanenud taimi

Oma aeda tasub valida puid, põõsaid ja püsikuid, mis jäävad ka keerulisemates tingimustes kenasti edasi kasvama.

Maja- ja aiaomanikelse tulevad appi puukoolid, kellelt on lisaks aias vajaliku soetamisele võimalik saada ka mitmesugust nõu ja abi.

Plantex ASi tegevjuht Ivar Lepmetsa sõnul jagunevad Eestis tegutsevad puukoolid laias laastus kaheks. "Ühed on spetsialiseerunud puukoolid ehk ühele tooterühmale keskendunud tegijad," selgitab ta. "Näiteks viljapuud, roosid, püsikud, suvelilled." Teisena toob ta välja universaalsed puukoolid - suure omatoodangu osakaaluga laia sortimenti tootvad puukoolid.

Lepmets räägib, et Juhani Puukool tähistab tänavu oma 20. tegutsemisaastat. "Nagu puukoolides ikka, sõltub meie tegevus väga aastaajast," tõdeb ta. "Tipphooaeg langeb aprillist kuni juunini - seda nii müügi kui ka tootmise vaatevinklist." Lepmets kinnitab, et aasta-aastalt õnnestub neil oma tootmistöid paremini hajutada, st üha suurem osa puukoolitöid saab tehtud talvisel perioodil.

Aednikke jääb vähemaks
Luua Puukooli juht Tiiu Laas räägib, et kahjuks on nende osaühing jõudnud sellisesse olukorda, kus tuleb mõelda, kuidas edasi minna. "Aednikud jõuavad või on jõudnud pensioniikka ja hetkel aktiivset arengut ei näe," tõdeb ta. "Meie puukool on pika ajalooga, mis on aidanud siiani oma nime ja kohaliku toodanguga müüki läbi viia."

Luua Puukoolis kasvatatakse nii okas- kui lehtilupuid-põõsaid, hekitaimi ja väikeses valikus püsikuid. "Algmaterjal ehk seemned, pistoksad, pookematerjal, on meil 100% kohalikku päritolu," kinnitab Laas. "Kõik istikud nullist alates kuni müügini kasvatavad meie aednikud kohapeal." Ta lisab, et eriti suur kogemus on okaspuuvormide kasvatamise osas, kuid kahjuks ei ole need viimastel aastatel eriti moes.

Eelista eestimaist
"Meie istikute väärtus on peamiselt see, et nad on meie kliimaga täiesti kohastunud," ütleb Laas, lisades, et aednikud töötavad aias märtsist-aprillist novembrini. "Peamine müük aprill-mai ja september-oktoober, konteineris taimi saab küll müüa kogu suve, kuid see osa ei ole meil märkimisväärne."

Laas selgitab, et aprillis-mais on taimed puhanud, kuid veel mitte puhkenud ja alustavad aktiivset kasvuperioodi. Mullas on säilinud talvine niiskus, samas ilm on juba soe, samuti on eeldus, et on sademeid rohkem kui kesksuvel. Taim saab kiiresti istutustraumast üle ja hakkab hooga kasvama. "Septembris-oktoobris on taim aga intensiivse kasvu lõpetanud või lõpetamas ja valmistub puhkeperioodiks," räägib ta. "Ilm on veel piisavalt soe, kuid päike enam ei kõrveta, tavaliselt on ka sademeid rohkem, mistõttu taim saab rahulikult juurduda ja energiat kulutamata talveks valmistuda, et siis kevadel  hooga kasvama hakata."

Ta täpsustab, et konteiner- ehk potiistikut võib küll terve suvi läbi istutada, sest tema juurestiku vigastamine istutamisel on väga vähene, aga kasta tuleks teda ikkagi piisavalt ja mõnel juhul võib-olla ka varjutada.

Veebimüügiks puudub tööjõud
Puukoolides pannakse istikute müüginimekirjad välja tavaliselt märtsis, kui on enam-vähem teada, kuidas aed talvitunud on. "Samas kodulehtedel on ka kontaktid, kust lisainfot võib saada," ütleb Laasi, märkides et müük toimub kohapeal ja mõnel laadal - näiteks Luige laat, Türi lillelaat, Palamuse laat.

Moodne klient soovib Laasi sõnul aga järjest rohkem kas e-müüki, istikute kojutoomist või ka koos istikutega pinna planeerimist ja istutust. "Meil puuduvad selleks aga vahendid ja tööjõud," tõdeb ta. "Seetõttu on juhtumeid ja mitte vähe, kui lepitakse soov kokku, aga hiljem selgub, et Bauhofist, Maximast või mujalt on juba hollandi vms taimed ostetud."

Koostööd on Laasi sõnul tehtud samuti kohaliku Karuküpa Puukooliga, kellel on vahendid veoks ja istutuseks, kuid peale kinnisvarabuumi pole see olnud märkimisväärne. "Hinnad on meil keskmisest madalamad, istikud kvaliteetsed, kuid me ei suuda mugavat müüki korraldada," märgib Laas. "Kuna algmaterjal on kohalik, siis puudub suur sortide ja eksootide valik, mida aiakujundajad projekteerivad."

"Vahel tundub mulle, et oleme täitsa lollid, kui soovitud sortide ja liikide nimekirju loeme," tunnistab ta. "Veel olen tähele pannud, et soovitud istikute mõõdud lähevad järjest suuremaks, et tulemus oleks kohe ja ruttu ning koos ilupuude-põõsastega soovitakse ka viljapuid-marjapõõsaid." Maja- ja aiaomanikele soovitaks Laas peamiselt kasutada eestimaist istutusmaterjali, millele mujalt maailmast tooduga aktsenti anda.

Uus tehnoloogia vähendab kahjustusi
Lepmetsa kinnitusel on Juhani Puukoolil tänasel päeval viis tootmiskohta üle Eesti. "2001. aastal alustasime metsataimede tootmisega meie Räpina aiandis, mille juurde kuulub ka meristeemlabor ja 7500m2 köetavaid kasvuhooneid," räägib ta. Ta lisab, et aastas toodetakse nende laboris üle miljoni noortaime, millest suurem osakaal on hübriidhaava, triplodse haava ja maarjakase kloonidel. Väiksem osakaal on aga meristeemselt paljundatud ilupõõsastel ja marjakultuuridel.

"Metsataimi toodame ka seemnepaljunduse teel ning tootevalikusse kuuluvad harilik kuusk, harilik mänd, arukask, maarjakask, sanglepp," loetleb Lepmets. Hea uudis metsameestele on tema sõnul uus tehnoloogia, mis võimaldab vähendada oluliselt männikärsaka kahjustusi okaspuudel kahe aasta jooksul peale istutamist. Lisaks metsataimede tootmisele toimub Räpinas ka suvelillede noortaimede tootmine nii seemnest kui ka pistikutest.

Lepmets räägib, et linnahaljastuse kõrged kvaliteedinõuded nõuavad ka neil pidevat tehnoloogia täiustamist. "Alates aastast 2012 kasutame ilupuude koolitamiseks ja väljakaevamiseks spetsiaalset linttraktorit, mille erineva suurusega kaevamisterad võimaldavad teha kvaliteetseid mullapalle," kinnitab ta.

"Juhani Puukool on suurim praktikabaas nii Räpina aianduskooli kui Maaülikooli tudengitele," ütleb Lepmets. "Aastas oleme võimelised praktikat andma kahekümnele noorele aednikule."

Juhani Puukool on pidevalt arendanud ka oma müügistruktuuri, 2006. aastal valmis esimene uue kontseptsiooniga istikuäri Lohkvas. "Samal aastal alustas ka Juhani Puukooli postimüügidivisjon, mis on samuti vastu pidanud kõik majandus- ja klientide ostujõu langused ning on uuesti tõusuteel," jutustab Lepmets.

TASUB TEADA
Kuidas oma aiast rõõmu tunda?

" Kogu oma haljastuse ehk aiakujunduse kontseptsioon tuleks hoolikalt läbi mõelda. Tähtis on omada ettekujutust, milline peaks aed välja nägema 10 aasta pärast ja hiljemgi. Näiteks kõrgete okaspuude (istutamise hetkel on nad küll nunnud ja madalad) istutamine muudab aia pimedaks. Kui tahetakse õieilu kevadest sügiseni, tuleks valida püsikupeenrasse erineva õitsemisajaga taimi, mis teineteist ka värvi poolest täiendaksid.

" Tänapäeval muutub järjest olulismaks, et oma aias olemisest tuntakse emotsionaalset rahuldust, st. aiaomanik ei tohiks muutuda oma aia orjaks. Tuleks valida sellist tüüpi taimed, mida on lihtne hooldada. Näiteks viljapuude istutamisel tuleb silmas pidada, milline on reaalne vajadus saagi kui sellise järele.

" Päris tootmisaiaks reeglina kodus ruumi ei ole ja seetõttu võiks valida kas madalamakasvulisel pookealusel viljapuid või siis sammasja võrakujuga sammasõunapuud. Luuviljalistel on väga oluline sortide omavahelise tolmlemise seaduspärasuste arvestamine.

" Kui aias on ruumi vähevõitu, tuleks eelistada isetolmlevaid sorte.

" Igal aastal ei ole mõtet püsikultuure välja vahetada. Loomingulisust saab rakendada suvelille kompositsioonide (amplite, rõdukastide jms) varieerimisega.

" Ei tohiks osta taimi, mis ei ole meie klimaatilistes oludes ennast tõestanud.

" Ei ole otstarbekas suvelilli liiga vara välja istutada. Öökülmad võivad neid kahjustada.

Allikas: Ivar Lepmets, Juhani Puukool

PANE TÄHELE
Võõras taim vajab kohastumisaega

Meie kliimasse sobivad hästi taimed, millel on välja arenenud külmageen, mis kohapeal kasvanud istikutel on iseenesest olemas. Soojas kliimas kasvanud taimedel seda pole, see võib välja areneda, kui maaletooja võimaldaks istikul nt. aasta siin kohastuda. Kes on siis talve üle elanud, elab ja kasvab loodetavasti edasi. Osta võib kõike, aga peab arvestama võimalikke riske. Kes ise aeda planeerivad, siis vajalike teadmiste saamiseks võib igast puukoolist saada asjatundlikke nõuandeid. Kes tellivad aiakujunduse, siis võiks projekteerijale soovitada näiteks 2/3 kohalikke liike ja sorte, 1/3 vööramaiseid liike ja sorte.

Allikas: Tiiu Laas, Luua Puukool

Osale arutelus

  • Ketlin Rauk

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised