Nädala börsiuudised: Danone ja Arla kasvatasid käivet ja kasumit

Märksõnad: teraviljade hinnad on jätkuvalt surve all; Brasiilias rekordiline saagikus; maailma naftamahutid on täis.

Brasiilia teraviljasaak lööb rekordeid

Brasiilia teraviljasaak kasvas eelmise aastaga võrreldes 3,5 protsenti rekordilise 199,6 miljoni tonnini. Samas oli saagikus valitsuse prognoositust veidi tagasihoidlikum.

Veebruaris avaldatud esialgsest prognoosist on Brasiilia teraviljasaak 0,9 protsenti väikem, teatas Brasiilia Geograafia ja Statistika instituut (IBGE). Nende sõnul vähendas saagikust riigi kaguosas olnud pikaajaline põud.

Brasiilia teraviljasaagist moodustavad 91,5 protsenti sojaoad, riis ja mais. Haritavast maast on nende põllukultuuride all 85,3 protsenti.

IBGE prognoosib, et sojaubade toodang kasvab sellel aastal 9,8 protsenti 95,5 miljoni tonnini. Maisitoodang kukub nende ennustuse kohaselt Brasiilias aga 4,3 protsenti, sest tugev hinnalangus on sundinud paljud farmereid maisikülvist loobuma.

Maisi maailmaturu hind odavnes nädala ajaga 0,51 protsenti ning buššel maksis neljapäeva õhtuks 3,885 dollarit. Aastaga on maisi maailmaturuhinnad kukkunud 20 protsenti – tootmismahud on kõrged ning ülepakkumine turul on jätkuvalt suur, mida iseloomustab ka rekordiline saagikus Brasiilias.

Nisu hind tõusis maailmaturul 5,56 protsenti ning buššel maksab 5,0725 dollarit. Vaatamata sellele on hinnad jätkuvalt surve all ning analüütikud prognoosivad, et hind võiks langeda järgnevate kuude jooksul 4,40-4,80 dollarini buššelist. Kaera hind langes 1,83 protsenti ning buššeli eest tuleb välja käia 2,8125 dollarit.

Töötlemata riisi maailmaturu hind kallines 0,80 protsenti ning üks kvintal maksab 10,68 dollarit. Sojaubade hind tõusis nädalaga 0,51 protsenti ja buššel maksab 9,905 dollarit.

Ilmastikuoludel tasub silm peal hoida

Minnesota ülikooli Keskkonna Instituudi teadlased ütlevad, et ilmastiku muutlikkus on üks tähtsamatest faktoritest, mis toodangut mõjutavad. Instituudi teadlased leidsid, et maisi, sojaubade, teravilja ja riisi tootmismahtude kõikumise süüdlaseks on 32-39 protsendi ulatuses just ilm, vahendab portaal Agweb.

Põhja-Hiinas, USA lääneosas, Lääne-Euroopas ja Jaapanis ulatub vastav protsent lausa 60-ni.

„See tähendab, et väga produktiivsed regioonid tagavad hea ilmastiku puhul suured toiduvarud. Samas on halva ilma korral risk sedavõrra suurem ja toiduvarud võivad kokku kuivada,“ ütles instituudi teadlane Deepak Ray. „Väiksema saagikusega piirkonnad on paindlikumad, ilmastik mõjutab neid vähem. Samas ei ole seal hea ilmastikuga ka erilist toodangu kasvu.“

„Meil on piisavalt andmeid, et teada, milline on olnud põhjapoolkera ilmastik viimase 100 000 aasta jooksul,“ ütles klimatoloog Evelyn Browning-Garriss. Tema sõnul on seni kehtinud seaduspärasused muutumas, mis võivad farmeritele tugevat peavalu tekitada. „Kui seaduspärasused muutuvad, siis on ka riskid kõrgemad,“ ütles klimatoloog.

Kuna ilmastikuolud mõjutavad toodangut, siis mõjutavad nad ka erinevate põllukultuuride hindasid.

Naftamahutid saavad täis ning surve hinnalangusele püsib

Nafta puurtornide arv USAs küll langeb, kuid toodang on jätkuvalt tõusmas – USA Energia Informatsiooni Administratsiooni andmeil on USA naftatootmine 80 aasta kõrgeimal tasemel ning võrdub praeguseks 80 protsendi nafta ladustamise koguvõimsusega.

Ka Euroopas ei ole olukord kiita – Citigroupi analüütikute hinnangul võivad Euroopa naftamahutid olla täis juba 90 protsendi ulatuses. Lõuna-Korea, Jaapani ja Lõuna-Aafrika omad on täis aga 80 protsendi ulatuses.

The Global Macro Investori analüütik Raoul Pal ütles, et mahutid täituvad „ülimalt kiiresti“ ning naftaettevõtetel on varsti dilemma, kas vähendada tootmist või müüa nafta odava hinnaga maailmaturul maha. Nafta müümine suruks hindu aga veelgi alla.

„Puuritav nafta tuleb kas odavate hindadega maha müüa või tootmine kinni panna,“ ütles Pal. Tema sõnul jätkavad hinnad siiski langust ja see võib viia USA 2015. aasta lõpuks majanduslangusesse.

WTI (USA) Toornafta hind langes nädala ajaga 7,99 protsenti ning Brenti (Põhjamere) toornafta kukkus 6,08 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva hilisõhtuks 46,96 ja 57,08 dollarit barrelist. Maagaasi hind oli samuti languses ning ühe Briti soojusühiku (293,3 kw/h) hind kukkus 3,76 protsenti 2,734 dollarini.

Danone ja Arla suutsid käivet ja kasumit kasvatada

Prantsuse toidutootja Danone’i 2014. aasta tulemused vastasid ettevõtte ootustele ning käive ja kasum kasvasid. Ettevõte aga hoiatas, et materjalikulude kasv ja tarbimiskäitumise muutumine esitavad järgmisel aastal neile raske väljakutse.

Kokku kasvas käive valuutakõikumisi arvestamata 21,14 miljardi euroni, mis 2013. aastaga võrreldes 4,7 protsenti enam. Kasum aktsia kohta kasvas 2,5 protsenti ning oli 2,62 eurot.

„Meie 2014. aasta saavutused ladusid selleks aastaks tugeva vundamendi,“ ütles ettevõtte tegevjuht Emmanuel Faber pressile saadetud teates.
Aasta algusest on Danone’i aktsia tõusnud 14,1 protsenti. Ettevõte maksab dividende 1,5 eurot aktsia kohta.

Piimatooteid müüv ettevõte Arla teatas samuti oma 2014. aasta majandustulemused. Ettevõtte suutis vaatamata heitlikule piimaturule oma käivet ja kasumit kasvatada.

Kokku kasvas Arla käive 7,5 protsendi võrra 10,6 miljardi euroni. Puhaskasum suurenes võrreldes 2013. aastaga 6,7 protsendi võrra ning oli 2014. aastal 320 miljonit eurot.

Nädala jooksul langes põllumajandusega tegelevate ettevõtete aktsiate liikumist kajastav MSCI Euroopa Põllumajanduse ja Toidu indeks 4,09 protsenti 2432,41 punktini. MSCI Maailma Põllumajanduse ja Toidu indeks langes 3,03 protsent 2429,96 punktini.

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised