Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krista Nurk: Sert. seemne nõue puudutab 2000 põllumeest

Põllumeestel tuleb nüüdsel eurorahastusperioodil uue kohustusena nõue hakata kasutama 15% teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.

Järgneb intervjuu Eesti Seemneliidu tegevjuhiga:

Sertifitseeritud seemne osakaal peab olema nüüdsest 15%. Keda see nõue puudutab ja mida see nõue endast kujutab ja mis kohustused aga ka võimalused see põllumehele kaasa toob?

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise üks põhinõuetest on, et 15% teravilja külvipinnast peab olema külvatud sertifitseeritud teraviljaseemnega. Nõue puudutab 2000 põllumeest, kellel on võimalus antud toetust saada. Põllumehel on võimalus kasvatata kvaliteetset ehk sertifitseeritud seemet, mis tagab suurema saagi, taimekahjustajate hulk väiksem ning on keskkonnasõbralikum.

Kuidas see nõue tagatakse?

Kes soovib saada keskkonnasõbraliku majandamise toetust, siis peab antud nõude (nagu ka teised nõuded) täitma. Seemnekasvatajad on selleks valmis ja on võimalik suurendada seemnekasvatuse pinda. Kuna teravilja puhul on kasutatud igal aastal järjest enam sertifitseeritud seemet, siis arvame, et seemnetootjad suudavad katta vajaliku juba sellel kevadel.

Kuidas peab toimima põllumees, mis dokumente talt nõutakse? Kust ta leiab lisainfot?

Sertifitseeritud seemne ostu tõendamiseks on vajalik hoida alles seemnepakendite etiketid ja ostuarve. Infot leiab www.pria.ee.

Kes on vabastatud sert. seemne kasutamise kohustusest?

Kõik need, kes ei soovi taotleda keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Mõistlik on kasutada sertifitseeritud seemet ka toetust saamata, sest kasu saab põllumees ikkagi seemne uuendamisest tingitud parema kvaliteediga ja enamasti ka suurema saagi näol.

Palju tuleb maksta riigilõive seemne sertifitseerimisel, kellele ja miks?

Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:1) teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 3 eurot hektari kohta;

2) õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 3,5 eurot hektari kohta;3) avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 2,5 eurot 100 ruutmeetri kohta;4) katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 1 euro 100 ruutmeetri kohta.

Seemnete sertifitseerimise eesmärgil seemneproovi võtmise eest tasutakse riigilõivu:1) teraviljakultuuri liikide, õli- ja kiukultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 40 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 10 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal;

2) kõrreliste heintaimede puhul 16 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 10 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal.

Seemnepartiist sertifitseerimise eesmärgil võetud seemneproovi analüüsimise eest tasutakse riigilõivu:1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 60 eurot;

2) kõrreliste heintaimede liikide puhul 24 eurot.

Sertifitseeritud seemne idanevusnõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärgil võetud seemneproovi kordusanalüüsimise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.

Sertifitseerimise riigilõivudega tegeleb Põllumajandusamet, ülekanded tehakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Riigilõive kogutakse seetõttu, et katta Põllumajandusameti kulutusi seoses seemnete sertifitseerimisega (põldtunnustamine, proovide võtmine, järelkontrollid jms).

Palju on Eestis seemnekasvatajaid kultuuride lõikes?

Meil on ligi 200 seemnetootjat, kelle hulgas on 6-7 suuremat keskust, mis kasvatavad paljusid kultuure. Üldjuhul, kui koristus ja puhastusmasinad on olemas, siis ei piirduta ühe kultuurigrupiga. Isegi nt heinaseemne kasvatajad, kes on spetsialiseerunud seemnetootjad, kasvatavad vahekultuuridena rüpsi, teravilja, herne jt kultuuride seemet. Enam jälgitakse PRIA toetuste saamiseks kehtestatud nõudeid ja seemnepõllule kehtestatud nõudeid, kus mängivad rolli kaugusisolatsioon ja kultuuride järgnevus külvikorras.

Kui on soov alustada seemnekasvatusega, siis millest alustada?

Alates 1. juulist 2014 on seemnete pakendamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) mõistes majandustegevus, mis on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus. Majandustegevuse üle teostab riikliku järelevalvet Põllumajandusamet, kellele tuleb esitada enne tegevuse alustamist majandustegevusteade.

Selleks, et tootja saaks tegeleda seemnekasvatusega, peaks tootja käsutuses olema maavaldus, mis on vaba ohtlikest taimehaigustest ja kahjuritest ning nõuetekohast maaharimist võimaldavad põllutöömasinad ning saagi koristamiseks vajalik tehnika ja kvalifitseeritud personal. Et seemneid pakendada peaks olema hooned, mis oma tehniliselt ja sanitaar-hügieeniliselt seisundilt on sobivad seemne töötlemiseks, pakendamiseks ja hoiustamiseks ning nõuetekohast pakendamist võimaldav tehnika ja kvalifitseeritud personal.

Erinevad nõuded ja juhendid seemnekasvatuses on leitavad: http://www.seemneliit.ee/nouanded/

Iga liigi puhul kehtivad eraldi nõuded eelviljadele, kaugusisolatsioonile, seemnepõldude haigustesse nakatumise vältimisele, lisandite esinemisele seemnepõllul ja agrotehnoloogilistele nõuetele. Vastavad nõuded on üksikasjalikult loetletud  “Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses”, lisaks leiab nõuded ka  Põllumajandusametist.

Müüdavad seemned tuleb puhastada, pakendada, markeerida ning varustada ametliku seemnedokumendiga, s.t. sertifikaadiga. Iga müüdava partii kohta peab seemnemüüjal olema seemnetunnistus.

Millisest seemnest on turul puudus?

Kindlasti proteiinikultuurid: hernes, uba. Heintaimede liigid, mida on keerukam kasvatada. Minu poole on ka pöördutud murega, kust Eestist saab tatra seemet. Tänasel päeval on vaid üks seemnekasvataja - Rannu Seeme OÜ, kes müüb tatra seemet.

Kuidas deklareerida omatoodetud seemet?

MTÜ Eesti Seemneliit koondab seemnetootjaid ja sordiesindajaid Eestis. MTÜ üheks tegevuseks on sordiesindajate ja –omanike volituse alusel koguda oma toodetud seemne (lühend OTS) kasutamise infot ja oma toodetud seemne tasusid, mis antakse üle sordiesindajatele- ja omanikele (Scandagra Eesti AS, Eesti Taimakasvatuse Instituut, Erki Oidermaa FIE, Asat OÜ, Agrotrade OÜ, Baltic Agro AS). Oma toodetud seeme (OTS) on ettevõtja enda poolt kasvatatud seeme või paljundusmaterjal, mida ta kasutab järgnevalt oma ettevõttes põllumajandussaaduste kasvatamiseks (tegemist ei ole sertifitseeritud seemnega!). Sordi omanikud on ühinenud sellepärast, et oleks tootjal mugavam ja lihtsam OTS infot deklareerida ja teha seda kõikide firmade sortide kohta korraga, suheldes ühe kogujaga.

Kuna sort on intellektuaalne omand (nagu arvuti tarkvara), siis rakenduvad sordikaitse reeglid (vt. täpsemalt Eestis kaitse alla võetud sortide puhul reguleerib seda Eesti "Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus" (vastu võetud 08.12.2005.a.) ning Euroopa sordikaitse alla võetud sortide osas EL Nõukogu määrus ühenduse sordikaitse kohta nr. 2100/94 (kehtiv al. 27.juuli 1994) ning selle artiklit nr. 14 selgitav Komisjoni määrus 1768/95 (24.juuli 1995). Sordid jagunevad kaitsealusteks ja mitte kaitse all olevateks. Kaitsealuste sortide kasutamisel (tuginedes eelpool mainitud seadustele ja õigusaktidele) tuleb põllumajandustootjal maksta OTS tasu, vabastatud on vaid väiketootjad (Euroopa sortide kasutamisel tootja, kes kasvatab põllukultuure kokku (sordist ja seemne päritolust olenemata) vähem kui 38 hektaril ja/või kartulit vähem kui 13 hektaril; Eesti sortide kasutajatest tootjad alla 10 hektari (kartuli kasvatamisel alla 1 hektari).

Oma toodetud seemet saab deklareerida paberkandjal, mille saadame tavaliselt posti teel juunis-juulis tootjale ning teine võimalus on veebis täita deklaratsioon (www.seemneliit.ee). Deklaratsioonis on kirjas sordid, mis on kaitse all. Kui põllumajandustootja on kasutanud nimekirjas olevaid sorte, siis paneb ta sinna kirja 0,1 ha täpsusega selle sordi külvipinna. Oluline on märkida ka kogu haritava maa hulk (v.a. mitmeaastased rohumaad), selle järgi vaadatakse, kas on tegemist väiketootjaga või mitte.

Kuidas müüa omakasvatatud seemet?

Müüa tohib vaid sertifitseeritud seemet, millel on kontrollitud kvaliteet. Omakasvatatud sertifitseerimata seemet ei tohi müüa. Kui on tegemist kaitsealuse sordiga, siis rikutakse omandiõigust ja turustamise nõudeid ning kui sort pole kaitse all, siis ainult turustamise nõudeid.

Loe lisaks:

Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

Rohkem infot taimetervise registrikande taotlemise kohta leiate siit.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960