16. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sertifitseeritud seemne kasutamine Eestis

Esialgsete hinnangute põhjal kasutati 2014. aastal Eestis ca 13 000 tonni sertifitseeritud seemet. See teeb sertifitseritud seemne kasutamise osakaaluks keskmiselt 18% kogu seemne vajadusest. Olenevalt kultuuridest kõigub see number 10 ja 30 protsendi vahel. Odavamate kokkuostuhindadega kultuuridel nagu näiteks kaer on omane suurem omaseemne kasutamine ja kallimatel kultuuridel nagu näiteks talinisu omakorda madalam.

Kõrvutades end teiste Euroopa riikidega on Eestil arenguruumi piisavalt. Kui võrrelda end Läti-Leeduga on seis positiivne, samas Põhjamaa numbriteni on veel pikk tee minna. Lätis on hinnanguliselt sertifitseeritud seemne osakaaluks 11-13%, Leedus on vastav näitaja 15%. Taanis aga ligi 90% ja ka teistes põhjamaades 70-80% ning Lääne-Euroopas keskmiselt 50%.

Miks kasutada sertifitseeritud seemet?

Kui vaadata kõrvalolevat joonist, siis on näha kuidas Eesti teraviljade saagikuse kasv on käinud käsikäes erinevate sisenditega, seejuures ka sertifitseeritud seemnete kasutamise tõusuga.

Kulutused seemnele moodustavad enamasti vähem kui 5-10% kogu tootmisest, olles seejuures üks väikseimad tootmiskulusid. Samas on tegemist ühe olulisima faktoriga tagamaks kõrge saagikus. Tihti on aga just seemned need mille pealt raskemates oludes kokku hakatakse hoidma. Tõenäoliselt võib seemnemüügis oodata väikest tagasilööki ka praegustest põllumeestele keerulistes oludes. Jättes aga uuendamata seemne võib põllumees teha küll suured kulutused teistele aladele, kuid jätab ikkagi kasutamata kogu oma saagipotentsiaali.

Kindlusta oma saak

Seemned kätkevad endas kogu geneetilist informatsiooni, mis määravad kindlaks saagi potentsiaali, kohanemisvõime erinevates keskkonnatingimustes ning resistentsuse kahjurite ja haiguste suhtes.

Sertifitseeritud seemne kasutamisel on mitmeid eelised - ühest küljest saab põllumees puhta seemne ja puhta sordi abil tagatud kvaliteedi, teisest küljest avaneb põllumehele hulk uusi võimalusi nii uute müügikanalite, kui ka paremate kindlustustingimuste näol. Uuteks müügikanaliteks võivad näiteks olla õlleoder või mõnele kindlale hernesordile keskendunud kokkuostjad.

Kindlustustingimuste näol võin tuua näiteks Baltic Agro pakutava BOKS lepingu talirapsi kasvatajatele. Ostes seemne Baltic Agro käest ja tehes enne talve saabumist ära kindlad taimekaitse tööd, hüvitab Baltic Agro talirapsi hukkumise korral 50% ulatuses tehtud kulutused seemnetele ja herbitsiidile. Nagu kõrvalolevast tabelist näha on sellise kindlustuslepingu kasutamine muutunud aasta-aastalt populaarsemaks.

Seemnetootmisel üliranged nõuded

Sertifitseeritud seeme kasvatamisel jälgitakse rangeid tootmisnõudeid, tagamaks maksimaalne puhtus umbrohtude osas. Samasugused karmid nõuded kehtivad ka seemne tootmisel maksimaliseerimaks geneetiline puhtus ning viimaks võõrliikide ja -sortide esinemine miinimumini. Eestis kehtib erinevalt mõningatest teistest Euroopa maadest nulltolerants tuulekaerale. Et seeme sertifitseeritud saaks peab olema nii põld kui hilisem saak täielikult tuulekaera vaba. Seega kohalikud nõuded on tihti karmimad kui mõningates Lääne-Euroopa riikides. 

Baltic Agro seemnekeskus Leedus varustab kogu Baltikumi turgu

Baltic Agro Eesti alustas sertifitseeritud seemnete müügiga 2003. aastal. 2004. aastal ehitati Leetu Panevežysesse moodne seemnetehas varustamaks kogu Balti turgu. Tänaseks päevaks on tehast pidevalt täiustatud, moderniseeritud on nii pakendamis kui puhtimisliine ning 2014. aastal ehitati seemnetehase juurde ka 18000 tonni mahutav teraviljakompleks.

2007. aastal loodi DLA grupi siseselt seemnete aretamisega tegelev ettevõte Nordic Seed. Ettevõtte eesmärgiks sai uute odra ja talinisu sortide aretamine. Kui 2010. aastal töötas ettevõttes 28 töötajat ja käive oli 25 miljonit eurot, siis 2014. aastaks oli töötajate arv kasvanud 32-ni ja käive 41 miljonini.  2014. aastal said valmis ka ettevõte uued laborid ja kontoriruumid Taanis Dyngby’s ja Holeby’s. Nordic Seedi põhiliseks turuks on jäänud Taani, kus talinisu osas omatakse 60% turuosa ja suviodra osas 28%, samas on pidev areng toimunud ka Baltikumis, Poolas, Rootsis, Soomes ja Saksamaal. 

Põldkatsed selgitavad, milline sort on meile sobiv

Nordic Seedsi ja Baltic Agro Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete vahel tehakse mitmete põldkatsete näol koostööd, leidmaks sobivaimad sordid just meie tingimustesse. 2014. aastal katsetati kokku 90 erinevat teravilja ja rapsi sorti ning lisaks Baltimaadele tehti katseid veel Soomes, Rootsis ja Taanis. Kõige selle tulemusel on Baltic Agro sordivalik osutunud väga edukaks ja aidanud ettevõttel omandada märkimisväärse turuosa. Tänaseks hetkeks on Baltic Agro OÜ sordivalikus üks Nordic Seed’i talinisu ja kaks odra sorti. Koostööd tehakse ka mitmete teiste Euroopa suuremate seemnekasvatajatega nagu Boreal, KWS, Syngenta, Rapool, RAGT, Bayer ja Monsanto.

Baltic Agro seemnekaubandus ei looda üksnes Leedu seemnetehasele. Tihedalt on tehtud  koostööd ka kohalike seemnekasvatajatega. Sellega tagatakse alati nõutava seemne kogused vastavalt tellimustele. Eestis tehakse koostööd mitmete suuremate seemnekasvatajate ja eesrindlike põllumeestega. Näiteks Kookla Seemnekeskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tartu Agro, JK Otsa Talu, Orgita Põld ning Oidermaa Talu Seemnekeskus. 

Autor: Tanel Käbin