Kuidas maandada ekspordiga seotud makseriske?

Väiksemad ettevõtted teevad sageli vigu ekspordi müügilepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel. Tegelikult ei tasu siin jalgratast leiutada, vaid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud tüüplepinguid ja sõnastusi.

Ka põllumajandussektori osakaal jäi enam-vähem samaks, kui selle hulgas ainult Eesti päritolu saaduste ja toidukaupade  osakaal ekspordis isegi kasvas protsendi võrra, ulatudes ligi 60%  protsendini.  Arvestades, et näiteks Venemaale suundunud eksport vähenes, tuleb tõdeda, et Eesti ettevõtted on olnud edukad ja kõigele vaatamata on õnnestunud leida uusi turge.

Kindlusta ootamatute maksekahjude vastu

Uutele turgudele minekul tuleb end kohandada uutele oludele. Tehingute tingimusi dikteerivad tänases majandusolukorras eelkõige ostjad ning konkurentsis püsimiseks ja tellimuste saamiseks peavad ettevõtjad olema paindlikud maksetähtaegade võimaldamisel. Uuringud Saksamaa erineva suurusega ettevõtete hulgas näitavad, et 80-90% ettevõtetest võimaldavad lahkelt oma klientidele arvete maksmiseks aega.

Eestis näitab aga statistika, et ligi pooled eksportijad soovivad oma klientidelt üldjuhul alati ettemaksu. On selge, et pakutavad tingimused võiksid olla paindlikumad.

Üks tehinguid takistav asjaolu on loomulikult kartus, et maksed välismaalt jäävad venima või üldse laekumata. Ettevõttel on sageli raske saada taustainfot uue tellija kohta ja isegi kui seda hangitakse, võib kliendi finantsolukord kiiresti muutuda. Keegi ei ole huvitatud võlgnike tagaajamisest või pankrotiprotsessis osalemisest kusagil välisriigis. Tegelikkuses on taolisi tellijatega seotud makseriske võimalik üpris kerge vaevaga kindlustada ja Eestis pakub sellist teenust juba üle viie aastat riiklik kindlustusselts KredEx Krediidikindlustus, mille tegevusmahud on pidevalt kasvanud. 2014 lõpu seisuga kindlustati ligikaudu 90 Eesti ettevõttele 2900 välisettevõttelt laekumata makseid enam kui 60 välisriigist.

Kindlustusselts teostab tellijate taustauuringu ja kui need on usaldusväärsed, siis sõlmib eksportija kindlustuslepingu. Kindlustusleping katab konkreetsetelt ostjatelt laekumata jäänud arvete kahjud, kui selline ostja osutub maksejõuetuks.  Kindlustamine maksab krediiditingimustel käibest kõigest protsendi murdosa ja annab võimaluse keskenduda müügitegevuses muudele, palju olulisematele asjadele.

Millele tähelepanu pöörata ekspordilepingute sõlmimisel?

Väiksemad ettevõtted teevad sageli vigu ka ekspordi müügilepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel. Kindlustada on võimalik vaid tellija maksejõuetust, mitte halvast müügilepingust tulenevaid kahjusid.  Tasuks tähelepanu pöörata, kas tellijal on üldse selgelt väljendatud maksekohustus tarnitud kaupade eest või saab ta esitada õigustatud vastunõudeid? Samuti on oluline, kuidas lepitakse kokku tellimuse vormistamine, millised on tehinguga seotud tarneklauslid ja kus arutatakse võimalikke vaidlusi. Tegelikult ei tasu siin jalgratast leiutada, vaid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud tüüplepinguid, sõnastusi.

Alustuseks on sellekohane info ja nõuanded kergesti kättesaadavad Rahvusvahelise Kommertskoja Eesti esindusest ja veebiaadressilt www.icc-estonia.ee

Vaata lähemalt krediidikindlustuse kohta www.krediidikindlustus.ee

Kommentaar

Alati on hea krediidiraporti kontroll
Loodusvägi OÜ tegevjuht Ahto Vegmann

Mahepõllumajandusliku maa osakaalu poolest kogu põllumajandusmaast on Eesti Euroopas esimese viie seas. Loodusvägi OÜ kasutabki seepärast oma mahetooteid eksportides slogan’it  „Made in Estonia – the Land of Organic Beauty“ ja eksport läheb hästi.

Loodusvägi OÜ tegevjuhi Ahto Vegmanni sõnul ekspordivad nad oma toodangust keskmiselt 40%. Kaup läheb Inglismaale, Taani, Soome, Rootsi ja Belgiasse.

„Teeme koostööd partneritega, kellel on valdkonnas kindel ajalugu ja turupositsioon. Võtame kuulda soovitusi usaldusväärsetelt valdkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt, kes on tulevase koostööpartneriga pikalt koos toimetanud,“ kommenteeris Vegmann. „Uute partneritega töötame kindla aja ettemaksu põhimõttel, et veenduda partneri maksekäitumises ning kontrollime ka krediidiraporteid ja partneri ajalugu.“

Tunne oma ekspordipartnerit
OÜ Estonian Spirit juhatuse liige Sven Ivanov

Estonian Spirit OÜ Rakvere Piiritustehases toodetakse kodumaisest teraviljast kõrgekvaliteedilist piiritust. Lisaks tavapiiritusele valmistatakse ka mahepiiritust. Tehase tootmisvõimsuseks on 5 milj. liitrit absoluutalkoholi aastas.

OÜ Estonian Spirit ekspordib oma toodangut enamasti Euroopa riikidesse. Seljatagust ekspordil kindlustatakse kas ettemaksuga, garantiiga või sellega, et teame oma kliente pikaajaliselt isiklikus plaanis.

Veebruaris uuendas Rakvere piiritusetehas ka oma koostöölepingut Šveitsi riikliku alkoholimonopoli Alcosuisse’ga. Alcosuisse puhul on tegemist A-kategooria kliendiga, ehk siis Sveitsi riigiettevõttega, see tagab ka suurema usaldusväärsuse.

Alustasime ekspordiga Šveitsi eelmise aasta sügisel, nüüd uuendasime toona sõlmitud lepingu ja uue leppe kohaselt kasvavad meie ekspordimahud rohkem kui kaks korda. Šveitsi väga kõrgete kvaliteedinõuete täitmine on keeruline, kuid saame sellega edukalt hakkama. Eesti põllumeeste kasvatatud maheteraviljast toodetud mahepiiritus omab lisaks mahetootmise sertifikaatidele ka kosher-sertifikaati, mis aitab ka ekspordil kaasa.

TASUB TEADA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis suurenes Euroopa Liidu osatähtsus

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest.

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Kui Soome suunal kasvas eksport 9,2 miljoni euro võrra, siis Läti suunal vähenes eksport 28,8 miljoni euro ning Venemaa suunal 46,5 miljoni euro väärtuses.

Suurima osakaalu ekspordist moodustasid alkohoolsed joogid (11,8%), kontsentreerimata piim (6,5%, millest enamuse moodustas toorpiim) ning külmutatud kala (5,5%).

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi enim Lätist (14,7%), Leedust (12,9%) ja Soomest (11,6%). Kõige rohkem imporditi Eestisse alkohoolseid jooke (12%) ja värsket kala (4,5%).

 

Osale arutelus

  • Meelis Tambla

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised