Kitsepidaja Repinski Ida-Virumaal nutikas tegija

Meedia suudab anda ärile kiirenduse. Ka põllumajandusärile. Vaid kolm aastat tagasi rajas kvalifitseeritud keevitaja Martin Repinski Ida-Virumaal Illuka vallas Konju Mõisa Talu kitsefarmi. Ja teda on saatnud kiire edu nii talupidamises kui ka viimastel riigikogu valimistel. Repinski pääseb ka riigikokku 1556 häälega, kirjutab Äripäeva erileht Tööstus.

Ja Repinski on edukas olnud nii talupidamises kui ka viimastel riigikogu valimistel. Repinski pääseb ka riigikokku 1556 häälega, kirjutab Äripäeva erileht Tööstus.

Kui alguses nokitses temagi omaette ja käis farmi toodangut müümas vaid Ida-Virumaal otse auto pealt, siis otsus kutsuda uue farmi avamisele toonane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõstis mehe ja tema tegemised hoobilt meedia huviorbiiti. “Edasi läks kõik juba kiirendusega,” ütles Repinski. Tänaseks on tooted enamikus suurtes jaekettides ning Tallinnas avatud ka oma pood. Nüüd peab Repinski püüdma antud tarnelubadustega sammu pidada. Turunduslikult õiged sammud võivad ka väikese toidutootmisettevõtte arengusse tuua kiire murrangu.

Repinski rajatud Konju Mõisa Talu sai faktilise alguse 2012. aasta veebruaris, kuid selle loomise lugu ulatub sisuliselt aastasse 1999. Nimelt sel aastal vahetasid Konju Mõisa Talu nüüdse peremehe Martin Repinski vanemad linnakorteri vanema maja vastu Illuka vallas Ida-Virumaal. Põhjus selleks oli eluline – nad olid kaotanud töö tehases Kohtla-Järvel. Et peres oli viis last ning koormus linnakorteri maksude näol muutusid talumatuks, tundus see mõte arukaim valik, mida sellel hetkel teha võis.
Nii otsustati hakata pidama väikest talu, müües piima linnas maha. Esimene loom talus oli kits nimega Sorka. Sorka sai ostetud seetõttu, et pere noorimal lapsel, kaheaastasel Marial, oli tol ajal raske allergia, mille põhjust ükski tohter välja selgitada ei suutnud. Vanemad olid samas kuulnud, et kitsepiim on midagi sellist, mis mitme häda vastu, ning pidavat ka nende tütart aitama. Nii sündiski – pärast pooleaastast kitsepiima regulaarset
kasutamist oli Maria täiesti terve ja vanemad mõistsid, et tehtud oli ainuõige valik. Algus oli kaugel lihtsusest – kogemus puudus ja kõike pidi avastama nullist.
Kuid järkjärgult soetati loomi juurde – lisaks kitsele võeti majapidamisse esimene lehm, siis teine ja kolmas, ajapikku soetati põrsad ja kanad ning ka kitsede arv kasvas. Lastele jäi siiski külge arusaam, et talupidamine ning selle elustiili juurde käiv meeletu töö on midagi, mida vabatahtlikult mõistlik inimene oma ellu ei otsi.
Nii lahkusid lapsed kodunt, püüdes tegeleda kõige muuga, peale põllumajanduse. Mõne aja pärast lõpetasid ka vanemad kitsede ja lehmade pidamise, sest see kõik muutus ühel hetkel ebarentaabliks. Sama meelt oli ka Martin Repinski. “Ausalt, ma ei oleks osanud selle peale tulla, et minust võiks saada talunik,” naeris mees. Repinski õppis selgeks keevitaja ameti ja lahkus aastal 2005 kodumaalt. Ta asus tööle Saksamaale. Et palk oli väga hea ja tagasi tulemiseks põhjus puudus, ei osanud ta mõelda algul muust, kui piisava summa teenimisest, et millalgi alustada oma äriga. Kuid koduigatsus ja soov end kodumaal teostada ei andnud mehele siiski asu ning ühel hetkel sündis temas otsus – ta rajab kitsefarmi. Repinski kirjutas valmis äriplaani, mis esialgu veel väga hiilgavat tulemust ei toonud – ambitsioone ja plaane oli liiga palju. Toetajaid oli aga palju ja üks hea tuttav aitas teda professionaalsel tasandil, mis peagi tõi ka tulemust.
Riskide hajutamiseks kitsedele lisaks lehmad. Et kogemusi nappis ja varasemat ajalugu ning tegevust ette näidata polnud, ei olnud põhjust ka PRIA poole pöörduda. Nii alustas ta vaid pangalaenudega. Pank soovitas tal riskide hajutamiseks kitsedele lisaks ka lehmad soetada. Nii jätkas ta 50% kitsede ja 50% lehmadega. Hiljem lisandus piima müük. Repinski soetas endale kaks aastat kasutuseta seisnud farmi, andes sellele uue elu. Algul aitasid teda taluga ema ja vend. Hiljem kirjutas ta koostöös Talupidajate Liiduga erinevaid projekte toetustele, mis ka õnnestusid – talle määrati mitmeid toetuseid investeeringutele ja tehnika soetamiseks, samuti noore taluniku toetus. Hiljem taotles noor talunik tegevuse
laiendamiseks taas lisalaenu pangast, ning seekord oli usalduskrediit tema osas juba märksa kõrgem. Ta rekonstrueeris farmi ning edasi läks kõik juba kiirendusega. Vastavatud farmi avamisel osales toona ka põllumajandusminister Helir Valdor Seeder ning Repinski sattus üleüldisse meedia huviorbiiti. “Algul müüsime oma kaupa otse autost, peamiselt Ida-Virumaal,” rääkis mees, kes nüüd enam tutvustamist ei vajagi.
Farmil täitus kolm aastat. 28. veebruaril 2015 tähistas Repinski farm kolme aastast sünnipäeva. Selle aja sisse on mahtunud koostöö erinevate kauplusekettidega Tallinnas.
“Esialgu võitsime Biomarketi ning Kaubamaja usalduse, nüüdseks võib meie kaupa peagi leida juba kõikidest suurematest marketitest. Mullu novembris avasime Tallinna kesklinnas Lembitu tänaval Konju mõisa talupoe,” rääkis Repinski.
Lisaks piimale lisandusid peagi erinevad juustud. Tänaseks on iseäranis populaarseks kujunenud erinevate lisanditega kitsejuustud õlis. “Need osutusid hämmastavalt menukaks, püüame antud tarnelubadustega ikka sammu pidada,” sõnas Repinski.
“Kuna meie toode on siiski n-ö nišitoode ning veidi ka kõrgema hinnaklassiga, on meie puhul kahtlemata mõistlik ekspordi suunda arendada,” lausus Repinski.
“Eks need juustudki ole tegelikult ju puhas käsitöö, kõik on puhtast kraamist ning inimesed on valmis meie kaupa nende hindadega ostma,” jätkas ta. Repinski usub, et nende toodetele võiks olla sobivaimad Soome ja teised Euroopa turud.
Repinski sõnul ei mõjuta Venemaaga seonduv neid kuigi otseselt, kuid muidugi on nende soov siiski ka Venemaa turule välja jõuda. Piimaturul praegu valitsevat paanikat Repniski ja tema farm ei tunneta – neil läheb vaatamata kõigele hästi. “Eks see ole ilmselt sellest, et meie tooted on spetsiifilised, täiesti nišitooted, ja kuna oleme oma klientide usalduse aastatega juba võitnud, ei loobu nad meie toodetest, mistõttu meil on püsinud oma kindel klientuur,” selgitas ta.
Praegu on Repinskil kaks lauta lehmade ja kitsede tarvis ning veel üks vasikalaut.
Kuid kavas on rajada lautasid juurde ning laiendada kitsefarmi. “Selleks on meil välja ostetud maatükk Kuremäel, 7 ha. Plaanime rajada sinna veel ühte farmi,” sõnas ta.

Mis on Konju Mõisa Talu?
* Asub Ida-Virumaal Illuka vallas.
* Kitsefarmis on 300 kitse.
* Koos noorkarjaga on 110 lehma.
* Konju Mõisa Talu oli 2014. aastal Eesti parim mahetootja.

Taluperemees Martin Repinski tegi vägeva tulemuse viimastel riigikogu valimistel
Poliitikas on Martin Repinski uustulnuk, kuid hiljutistel riigikogu valimistel tegi ta supertulemuse. Repinski kuulub Keskerakonda. Riigikogu valmistel Ida-Viru ringkonnas tegi Repinski Keskerakonnas paremuselt kolmanda tulemuse Yana Toomi ja Mihhail Stalnuhhini järel. Ta pääseb riigikokku 1556 häälega.
Vaatamata edule riigikogu valimistel ei kavatse Repinski talupidamist unarusse jätta.
“See ei ole lihtsalt mõeldav, olen sinna pannud suure osa oma hingest,” sõnas mees.

Galerii

Osale arutelus

  • Kairi Oja

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised