Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 26. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taani spetsialist: kuidas valmistada just teie põllul parimat silo?

Põllumajandusettevõtte üldjuhtimisele keskendunud OptiFarmi taanlasest koolitaja Peter Thomsen räägib, kuidas valida silole õige väetamisstrateegia.

Silo on kõige kulukam osa söödast ja seetõttu on õige strateegia valimine äärmiselt tähtis. Jälgida tuleb kindlasti: rohusegu, niitmiste arvu aastas, väetamist, pinnasetüüpe, kasutatavat hektarite arvu ja maisiala.

Samuti on tähtis seada kvaliteedieesmärke. Konkreetse põllu toodang ja lauda vajadused peavad omavahel kindlasti sobima.:

Thomseni soovitab arvesse võtta kindlasti järgnevaid punkte-eesmärke

* kuivaine 31–35% (pilttrading.ee/koster-niiskusemootja)

* proteiin 14–17%* energia, min 10 MJ/kg* seeditavus, min 75%Kui eesmärgid on paigas, tuleb mõelda, kuidas neid saavutada. Alustage, küsides kohalikult müüjalt, milliseid rohusegusid on teie piirkonnas võimalik saada ja millise hinnaga.

Rohusegude valimine on söödaratsiooni ja kasutatavat väetist arvestades väga tähtis.

Suur ristiku sisaldus vähendab väetise maksumust ja suurendab proteiini osakaalu, kuid õigeaegne niitmine on väga tähtis – kui jääte suure ristikusisaldusega silo niitmisega hiljaks, on see halvasti seeditav. Seetõttu on vaja niita 4 korda aastas, kuigi ühe niitmise kohta on saak hektarilt väiksem, on kvaliteetse silo aastane saak on kokku suurem. Kuna Eesti kliima on heitlik, ei pruugi 4 niidet olla iga aasta saavutatav, kuid see võiks olla eesmärk kuhu poole liikuda.

Väetamine on silostrateegias olulisel kohal ja moodustab ka suure osa silo valmistamise kuludest.

Erinevad rohusegud nõuavad erinevat väetamist, peaksite küsima oma müüjalt, millist väetist vajab teie valitud rohusegu.

Üldjuhul, mida suurem on ristikusisaldus, seda väiksem on lämmastikuvajadus.Ristiku protsent aasta alguses peab määrama hooaja lämmastikuvajaduse.

Tabel, milles on soovituslik N/ha/aastas – jagage enne iga niitmist 3 osaks, koos lägaga

Kui kasutate aega iga välja kategoriseerimiseks, võib see säästa teile palju raha ja aidata teil valmistada head silo, mis vastab teie vajadustele.

Seega kui on olemas hästi rajatud ristikupõld, tasuks väetamisega olla ettevaatlik,  suur lämmastikutase vähendab proteiini ja alandab kiiresti ristikuprotsenti. Seetõttu on tähtis säilitada suurt ristikuprotsenti, et silo tootmine oleks ökonoomne.

Kui soovite, et proteiini tase oleks kõrge, tuleks 1. niitmine teha varakult ja suurendada niitmiste arvu aastas 4-ni ning valida suure ristikusisaldusega rohusegu.

Thomsen on Eestis juhtinud luksushotelli Kalvi Mõis, suure teraviljakasvatusettevõtte Rannu Rukkilill OÜ ja voodilamelle tootva tehase Flexa Group Eesti tütarfirma ettevõtmisi.

Thomsen esineb ka 26. ja 27. märtsil põllumajanduskonverentsil, kus antakse ülevaade ka Taani põllumajandusaris toimuvast. Tutvuge kavaga SIIN

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960