Kruuda: Sulling läheb nagu härg ees

22. aprillil läheb laevale AS Tere esimene partii piimapulbrit Jaapani turule, kuid pikema perspektiivi suhtes jääb ettevõtte juht ja omanik Oliver Kruuda skeptiliseks.

Tööstur pole kitsi kiitma väliskaubandus- ja ettevõtlusministrit Anne Sullingut, kes „läheb nagu härg ees“ ja sillutab Eesti ettevõtjatele teed, kuid nendib, et Tere jaoks takerduvad uuel turul avanenud võimalused tooraine nappuse taha.

„Müüme oma piima Leetu, aga Kruudale ei anna,“ kirjeldas Kruuda mõrult piimatootjate suhtumist, märkides, et pikaajalisi suuremaid ekspordipinguid sellisel moel ei täida. Töötlemise võimsust oleks Eestis piisavalt.

Esimene partii 100 tonni läheb Jaapanisse teele, kuid Tere põhifookus jääb ikka koduturule, kus kaubamärki on üle 20 aasta üles töötatud. Sellele lisaks läheb edaspidi ehk 40 tonni piimapulbrit kuus Vietnami turule - see on paras kogus, rehkendab Kruuda, kes oli üks reedel Jaapani saatkonda kutsutud kokku 35 firma esindajatest, kes Jaapaniga äri ajavad või seda plaanivad.

„Jah, seni kui piimatootjad jahivad pidevalt parima hinna pakkumist, püsib usaldamatus, hüpatakse alt ära,“ nõustus Anne Sulling, et turu avamisest ei pruugi veel äri sündida.

Samas võiksid ka Eesti piimatootjad ministri arvates võtta pikema suhte perspektiivi, millele üles ehitada stabiilne ja pikaajaline koostöö. Just pikaajalised suhted, mis peavad vastu ka katsumustes, on Jaapani turu ja ärisuhete üks iseloomulikemaid omadusi. See turg võiks olla üks alternatiiv ebastabiilsele Vene turule, kuhu piimapulbri ja juustu järel võiksid tee leida ka teised Eesti põllumajandussektori tooted nagu veiseliha või erinevad mahepõllunduse saadused. Samuti Eesti tööstustooted.

Raud on praegu kuum, mitmed kõrgetasemelised vastastikused visiidid ning huvi Eesti e-lahenduste vastu on Jaapanis Eestile tähelepanu tõmmanud.

„See ei kesta igavesti. Me peame seda momenti kasutama,“ ärgitas Sulling, soovitades üritajatel ohtralt reklaamimaterjali valmis panna.

EASi juhi Hanno Tombergi sõnul on Jaapan koos Norra ja Rootsiga see sihtturg, kus lähemal aastal ärisuhete aktiivsus võiks enim kasvada. Aasta lõpuks loodab Eesti Jaapaniga sõlmida topeltmaksustamise vältimise lepingu, käimas on ELi ja Jaapani vabakaubanduskõnelused. Kõrgetasemelised vastastikused visiidid jätkuvad. „Poliitikud pingutavad,“ nentis Tomberg.

Praegu on Jaapani osakaal Eesti ekspordis alles 0,5% ja impordis 0,2%. IT-le ja e-lahendusele lisaks näeb Tomberg head potentsiaali Jaapani turul Eesti traditsioonilistele tööstusharudele.

„Kuid me peame suutma tarnida suuremaid koguseid ja seda pidevalt,“ ütles Tomberg, joonides samuti alla koduse koostöö tähtsust.

Ent niisama hästi sobib Jaapan turuks nišitootele, nagu alpaka nahast vaibad, mille toore tarnitakse Peruust, õmblemine toimub Saaremaal ja müük läheb Eestist enam kui 30 riiki, sealhulgas Jaapanisse.

„Põnev turg. Lubadused peavad,“ kirjeldas Decoreter OÜ/Alpaka tegevjuht Peeter Pappel, mööndes, et turule pääs nõuab omajagu vaeva ja kannatlikkust – näidist näidise järel.

Värskeimad teated Jaapani majandusest viitavad nõudluse tugevnemisele selles maailma ühes suurimas maajandusruumis. Majapidamiste tarbimine kasvab, töötus alaneb ning Jaapani suurfirmad on just nõustunud viimaste aastate suurima palgatõusuga – näiteks autotootjas Toyota kerkivad palgad keskmiselt 3,2%. See on kiireim palgakasv viimase 13 aasta jooksul.

Jaapani keskpanga kaks aastat tagasi alanud agressiivne võitlus pikalt riigi majandust painanud deflatsiooniga küll alles kestab, kuid Jaapaniski mängib inflatsiooninäitajais olulist rolli nafta hinna langus, mis teisalt inimestele tarbimiseks rohkem raha kätte jätab.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised