Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 30. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loodustalgute fookuses on tänavu jõed ja ojad

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on tänavu võtnud oma talguhooaja fookusesse vooluveekogud, et juhtida tähelepanu Eesti jõgede ja ojade seisundile ning suurendada teadlikkust looduskaitsest.

ELFi talgute vooluvete aasta alguseks oodatakse kõiki huvilisi vaatama filmi “DamNation” - kauni pildikeelega lugu Ameerika Ühendriikide jõgede paisudest vabastamisest. Linastused toimuvad teisipäeval, 31. märtsil kell 19.00 Tartus Elektriteatris ning kolmapäeval, 1. aprillil kell 19.30 Tallinna Ülikooli SuperNova kinos.

ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo sõnul jätkub teema-aasta aprillis retkedega eripärastele vooluveekogudele ning alates maist mitmete talgutega jõgede ökoloogilise seisundi parandamiseks. „Talgutel eemaldame vabatahtlike abiga mitmel jõel vanu paisujäänukeid ja looduslikke tõkkeid, mis takistavad kalade liikumist ning koguvad enda taha setteid. Liigikaitselistest töödest saavad talgulised tänavu oma panuse anda meil äärmiselt ohustatud seisundis oleva ebapärlikarbi parema käekäigu heaks,” tutvustas Kuresoo.

Paisude peamine negatiivne mõju on kalade rände takistamine ning jõelõikude üksteisest eraldamine. Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Maili Lehtpuu selgitusel ajapikku selle tagajärjel eraldatud lõikude vee-elustik vaesub ning vääriskalade populatsioonid vähenevad. Paisud takistavad kalade pääsemist koelmualadele ning koguvad enda taha hulgaliselt setteid, tõstavad jõevee temperatuuri ja vähendavad seeläbi vee hapnikusisaldust. Kõik see vähendab paisutatava jõelõigu elupaigalist väärtust ning halvendab jõe üldist ökoloogilist seisundit. „Vabatahtlike kaasamine paisude likvideerimisse aitab kindlasti pöörata inimeste tähelepanu vooluveekogude seisundile ning kutsub kaasa mõtlema, kuidas meie endi igapäevane käitumine võib jõgede ja ojade elupaikasid mõjutada,” rõhutab Lehtpuu.

ELFi looduskaitsetalgutel täitub tänavu 16. järjestikune hooaeg. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. ELFi talgureis kestab tavaliselt 3–5, vahel kuni 10 päeva. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi. Talgutööde eesmärk on mitmesuguste koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, karjaaedade ehitus ning väikeveekogude tingimuste peenhäälestus.

Talgutööde kohtade ja tegevuste valikul on partneriks Keskkonnaamet.

Täpsem info: www.talgud.ee,

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960