Eesti künniseltsil täitus 25 aastat

Eesti künniselts asutati 29. märtsil 1990. aastal 9. Mai kolhoosis Väätsal Järvamaal. Esindatud oli asutamisel 14 maakonda ja 74 asutajaliiget.

1989. aastal olid Eesti kündjad Elmar Veski ja Urmas Lees esmakordselt osalenud künni MM-l, mis peeti Norras. "Meid lubati sinna (MM-le) tingimisi, sest Eestil polnud veel oma künniorganisatsiooni nagu teistel riikidel," meenutas künniseltsi juhatuse esimeheks valitud Arvi Tammel. Just maailmameistrivõistlustel osalemise võimalus pani tookord Eesti künnientusiastid oma seltsi asutama.

Künnivõistlused igal aastal
Künniseltsi eestvedamisel hakati Eestis korraldama künnivõistlusi igal aastal. Sellega pandi alus võistlussüsteemile, kus Eesti künnimeister saab osaleda järgmisel aastal maailmameistrivõistlustel. See on õnnestunud Eesti kündjatel veerandsajandi jooksul 21 aastal. Üksikutel kordadel on eemalejäämine tingitud rahapuudusest. Iga selline tagasilöök vähendas Eesti künnivõistlustel osalejate indu.

1990-2002. aastal peeti Eesti meistrivõistlusi ühes võistlusklassis. Kuna võistlejate arv kippus kahanema, liideti Eesti meistrivõistlustega seni eraldi peetud noorkündjate võistlused ning moodustati uus rühm "vabaklass pöördadrad". Samuti jagunes senine meistrite klass kaheks (tavaadrad ja pöördadrad).

Kõige kriitilisem oli Eesti kündjate olukord maailmameistrivõistlustel osalemisega 2007. 2008. aastal, kui põllumajandusministeerium ei leidnud võimalust Eesti kündjate toetuseks. Õnneks künnimeistrite Kaspar Järvala ja Jüri Lai kindel tahe ja algatatud kampaania 2009. aasta Uus-Meremaal toimuvateks võistlusteks toetajate leidmiseks panid põlllumajandusministri meelt muutma. Tänuväärne, et ka põllumajandusministeeriumi töötajad kogusid künnimeeste toetuseks raha. 

* Võistluspaigad: 1990 Ilmatsalu, 1991-1992 Väätsa, 1993 Siimusti, 1994-2002 Jäneda, 2003-2004 Väätsa, 2005-2014 Olustvere, 2015 Kehtna.

Uus "Kivi Sahka" statistikaga
Eesti künniselts on andnud välja trükise "Kivi Sahka", mis on ilmunud neljal aastal - 2003. 2005. 2006 ja 2010. Nüüd on tulemas viies täiendatud trükk, kus lisaks võistluste kõige uuemale juhendile, künniõpetusele ja senisele kroonikale, jätkub ruumi ka 50 aasta künnivõistluste täpsemale statistikale. Avaldamisele tuleb iga võistluse kolme parema nimed. "Kivi Sahka" on õpetlik ja arusaadav lugemine igale huvilisele.

Künniasja aetakse südamega, mitte vaid seltsi põhikirja alusel
Eesti künniseltsi (EKS) 1996. aastal kinnitatud põhikirja kohaselt on selts mittetulundusühing, mille eesmärgiks on: künnioskuste ja -kultuuri edendamine ja kaitsmine ning õigete künnivõtete propageerimine.
Künnivõistluste ja demonstratsioonide organiseerimine ja nendele kaasaaitamine. Ülemaailmse künniorganisatsiooni (WPO) tööst ja künnivõistlustest osavõtt ja neile kaasaaitamine. Künnikonsulentide ja
-kohtunike ettevalmistamine ja atesteerimine.

Jõudu ja võimalust mööda on künniseltsi juhatus püüdnud nende eesmärkide poole. Suur moraalne tugi nii Eesti kui ka maailma võistlustel on künnivõistluste fännklubi Jüri Muru juhtimisel.

Esialgsed plaanid seltsi asutamisel 1990. aastal
Asutajaliige tehnikadoktor Edvin Nugis annab sellest teada 10. mai 1990. aastal Maalehes ilmunud artiklis "Eesti künniseltsil tugev tuul purjedes" nõnda: "EKS-l on suured ülesanded, president Ants Laansalu kavand":
¤ Maakond pole küllaldaselt tegelenud künnipropagandaga. Iga endast lugupidav maakond peaks looma omaette künniseltsi ja vajadusel hakkama EKS-i kollektiivliikmeks.
¤ EKS-i tegevus peab olema rajatud demoraatlikele alustele. Künni kaudu kergitame ka talupidaja mainet ja autoriteeti.
¤ EKS-i peab rahaliselt toetama vabariigi valitsus. Ainult sponsoritele loota oleks liialt riskantne.
¤ Väga suur lõik EKS-i tegevuses kuulub koolitusele ja nõuande ehk konsulendi tegevusele. Kuidas seda korraldada?
¤ EKS-i pädevusse kuuluvad kõik tehnilised ja materiaalsed probleemid. Sellealase poliitika kujundamine on vastutusrikas tegevus. See on seltsi võtmeküsimus.
¤ Kohtunike väljaõpe, atesteerimine ja arvestamine on samuti oluline. Kahjuks pole paljudel meie nimekatel künnimesitritel siiani vabariigi künnikohtuniku tunnistust.
¤ Omaette mure on künniedendajate premeerimine. Rahvusvaheline
künniorganisatsioon ergutab künnientusiaste kõikidel tasanditel. Ka meil on nüüd selleks võimalusi.
¤ Seltsil peaks olema formaat, kus võib leida põhikirja teksti, programmi, lühiinfot tähtsamate ürituste kohta, juhatuse, künninõunike, -kohtunike, sponsotrite jt. aadressid.
* EKS-i sekretäriks kinnitati  Väino Tanvell. Arvo Hütsile jäid laekuri kohustused. Välissuhteid arendab ja majandust juhib Jüri Järviste. Peeter Viili õlgadel on kogu organisatsiooniline tegevus, tema arendab välja selle struktuuri. Künnikohtunike ja konsulentidega tegelemine jäi Jaak Nõmmsalu peale ning maakonnad Uno Millerile.
Eesrindliku põllumajandustehnika ja -tehnoloogia arendamist juhib tuntud künnimeister ja treener Urmas Lees. Talle sekundeerib künnitšempion Elmar Veski. Meie kõige staažikam treener Kaljo Kalamees valiti revisjonikomisjoni koosseisu. Edvin Nugise kohuseks on info ja propaganda, traditsiooniliselt ka künnivõistkonna juhtimine XIII üleliidulistel künnivõistlustel.

Filmid ajaloost
Kirjasõna ei asenda fotosid ega filme. Tänu kauaaegsele teleajakirjnikule Mati Naruskile on jäädvustatud nii Eesti künniseltsi tegemised kui ka sellele eelnev künnivõistluste ajalugu Eestis.
Üldnimetuse all "Kivi Sahka" on kolm filmi. "Muinasajast meisterkündjateni I vagu",  Eesti künniselts maailmakaardile II vagu". Kolmas kannab nime "Künniga ja künnita III jagu." Filmide autor Mati Narusk on need andnud üle Eesti künniseltsile ja põllumajandusmuuseumile.

Mullused tulemused

Viimased Eesti künnimeistrivõistlused toimusid 26. ja 27. septembril 2014 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel. Tavaatrade meistriklassis saavutas esimese koha Indrek Zilensk ja pöördatrade meistriklassis Jüri Lai. Mõlemad mehed osalesid mullu ka maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal. Indrek Zilensk võistles tavaatrade klassis, kus osales kokku 29 kündjat. Indrek saavutas kõrrepõllu künnil 18. koha ja rohumaa künnil 21. koha. Üldkokkuvõttes saavutas Indrek tavaatrade kategoorias tubli 19. koha. Jüri Lai võistles pöördatrade kategoorias, kus osales samuti 29 kündjat. Kõrrepõllult
tuli 23. koht. Rohumaa künnil parandas Jüri oma tulemust tublisti, saavutades 16. koha. Üldkokkuvõttes saavutas Jüri pöördatrade
kategoorias 20. koha.

Kaspar Järvala künniklubi toob võistlused Kehtnasse
Eesti künniseltsi juhatus otsustas mullu detsembris 2015. aasta Eesti künnimeistrivõistlused korraldada Kehtnas.
Viimastel aastatel on meistrite künnist enam tähelepanu pälvinud enne künnivõistluste algust peetud nn VIP-ide sõuvõistlus. Tegemist on künnidemonstratsiooniga, kus tuntud inimesed ajavad instruktori juhendamisel põllule mõned vaod. See on olnud hea reklaami kogu üritusele.

Kaamerad siiski meisterkündjatele
Nüüd on ettepanek alustada võistlust meisterkündjatega ning VIPide jõuproov algab siis kui hinnatakse avavagu. Nii on võimalus muul alal tuntuks saanud inimestel jälgida, kuidas meistrid ajavad sirge vao põllule ja püüda hiljem sama teha. Kõik ettepanekud nii VIP-de künnivõistluste kui kogu võistlusprogrammi kohta on teretulnud.

Esimesel kuulsuste võistlustel oli näiteks ühel ajakirjanikul lausa keelatud teha pilti ja kirjutada päriskündjatest, vaid keskenduda ainult VIP-de näitamisele.
 
Künnisimman andis hoogu
Mullu tähistati MTÜ Kaspar Järvala künniklubi algatusel ka 50. aasta künnivõistluse möödumist Kehtnas künnipäeva ja simmaniga.
Selle õnnestumine andis hoogu mitme aasta eest tehtud ettepanekule tuua Eesti künnivõistlused Kehtnasse. Võistluse korraldavad MTÜ Eesti Künniselts, Kehtna Vallavalitsus, KTÜ Kaspar Järvala künniklubi ja
Kehtna Mõisa OÜ, mis annab võistlusteks kasutada oma põllud ja aitab ettevalmistusele igati kaasa. 

Koondnimetus Tehnika Teeviit 2015
Eesti künnivõistlused Kehtnas peetakse 18. ja 19. septembril 2015 Tehnika Teeviida tiiva all. Kehtna majandus ja tehnoloogiakoolis õpetatakse rasketehnika erialasid. Koolil on kaasagene õppetöökoda ja väljakud. Tehnika Teeviidal on kavas põllumajandustehnika ja muu rasketehnika näitus-töödemonstratsioonid. Samuti on näha kaitseväe ja päästeameti tehnikat.

Künnivõistlustele lisaks on eksursioonid Kehtna Mõisa OÜ piimafarmi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu "pullijaama", Baltic Agro põlluseminarid ja vanatehnika näitus. Huvilised saavad tutvuda Kehtna Majandus-  ja Tehnoloogiakooliga.

Korraldajad paluvad firmadel osalemisest teatada 30. aprilliks.
Künnivõistluste eestvedaja Kaspar Järvala sõnul on organiseerimseks hea, kui osalejad ja toetajad varakult märku annaksid.
Kui ka künnivõistlused tulevikus leiavad rotatsiooni korras uue paiga, jääks Kehtna MTK  Tehnika Teeviit kestma.
Mitmeks aastaks künnivõistlused Kehtnasse jäävad, sõltub tegijatest. Samuti pole õige võistlust pidada palju aastaid ühel ja samal põllul. Meisterlikust aitab tõsta just erinevates tingimustes kündmine. Viimati peeti Eesti künnimeistrivõistlused Kehtnas 1987. aastal.

Info Kaspar Järvala tel. 5084867, Eero Kalberg (Kehtna MTK) tel 5011597, Kaire Soomets (Kehtna vallavalitsus) tel. 5123193, Margus Ameerikas (MTÜ Eesti Künniselts) tel. 5111543.

Vaata lisa:  http://www.eestikynniselts.ee/
 

Osale arutelus

  • Heino Laiapea

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised