Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 2. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõnnikust saab biometaani

Täna Eestis lehmasõnnikust veel biometaani ei toodeta aga pioneeriks selles vallas tahab saada Biometaan OÜ Ahto Oja eestvedamisel.

"Silikaatgrupi energeetika ekspert Urmas Kalda võttis mul üle-eelmise aasta Äripäeva Kütuseturu aastakonverentsil pärast ettekannet nööbist kinni ja ütles, et hakkame koostööd tegema biometaani tootmise arendamise osas Eestis," kommenteeris Oja Äripäeva tänavusel kolmandal Kütuseturu aastakonverentsil 31. märtsil Loomaaias.

Täna Eestis biometaani veel ei toodeta, aga pioneeriks selles vallas tahab saada Biometaan OÜ ning rajada biometaanijaama Kõo Agro OÜ-le kuuluvasse Siimani farmi, kuhu on plaanis juurdeehitisena rajada biogaasijaam. Oja täpsustas ka, mis vahe on biogaasil ja biometaanil. "Esimene on toorbiogaas ja teine on puhastatud biogaas ehk maagaasiga täiesti võrdväärne kütus," märkis ta.

Oja märkis, et praeguse esialgse plaani kohaselt on kavas tarbida Siimani farmi toodetud biometaani kohapeal - rajada avalik tankla Kõo keskasulasse ja tankida seal ka ise. Samuti saaks Siimani farmis valmistatud biometaan ära vedada veoautode ehk  kaskaadidega. Samas on oluline teada, et kaskaadidele alternatiivne biometaani transpordiviis lõpptarbijani on selle sisestamine maagaasitorusse, seal on aga investeering umbes sama suur, kui kaskaadid ja tanklad kokku.

Eelkokkulepe Tartus asuva bussiettevõttega biometaani tarnimiseks ja kasutamiseks on Oja sõnul ka juba olemas. Samuti on selle energia tarbimisest huvitatud AS Silikaat Grupi tütarettevõtted Männiku karjääris. "Aga, kui saame korralikud investeeringud, siis suunaksime biometaani otse farmist maagaaasi torusse," märkis Oja.

Mis on biogaasi sisendid? "Lautades, kus peetakse lehmi, tekib ka lehma sõnnik ja seal tekib ka biogaas ja seda puhastades saab luua biometaani, mis on maagaasiga täiesti võrdväärne kütus ehk energia ja see energia on meil Eestis igati mõtekas kasutusele võtta, see oleks nagu meie maavara," kommenteeris Oja. ta lisas, et Siimani farmis oleks biometaani sisend 1500 lehma läga, tahke sõnnik ja rohtne biomass. Rohtse biomassi saamiseks on Siimani farmil 250 ha põllumaid. Alternatiiv on Oja sõnul kasvatada tulevikus rohelise haljasmassi saamiseks ka päideroogu turbamuldadel.

Siimani farmi biogaasijaama rajamine maksaks ligi 6 miljonit eurot, milleks 3 miljonit eurot on nõus eraldama Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Sellises jaamas oleks võimalik toota kuni 1,28 miljonit normaalkuupmeetrit metaani, mis on võrdväärne 1000 tonni diislikütusega. Kui jaam oleks 2-3 korda suurema võimsusega, siis oleks võimalik hinda küll alla saada, aga marginaalselt, ka 60 sendi juures kuupmeetri eest ei oleks see konkurentsivõimeline. "Majanduslikult mõtekas oleks biogaasist biometaani eraldamine siis, kui tagatud hind oleks 75 senti normaalkuupmeeter," kommenteeris Oja.

Mis on Biometaan OÜ? - põhiomanik, kaasinvestor (Äripäeva andmetel on omanike jaotus järgnev: Kea Kunman (15%), Kerstin Kunman (15%), Key Kunman (15%), Sirje Kunman (15%). Vello Kunman (40%, Äripäeva andmetel töötab Kunmani nõunikuna ka endine minister Villu Reiljan, kes oli ettevõtte esindajana kohal ka kütusekonverentsil). - põllumajandusettevõte, sisendite valdaja, vähemusomanik (omanik perek Kunman, juhatuse liige Venno Meelis) - biometaani tootmise teabe valdaja, projektijuht, vähemusomanik (omanikud Ahto Oja (60%) ja Tauno Trink (40%)).

* AS Silikaat Grupp

* OÜ Mangeni PM

* OÜ Balti Biometaan

Biogaasi sisendid Siimani farmis:* Lehmaläga 61000 t/a, 21 Nm3/t VM 7.6% KA

* Tahesõnnik 5000 t/a, 60 Nm3/t VM 25% KA* Rohtne biomass 5000 t/a, 150 Nm3/t VM 25% KA

Äripäeva Kütuseturu aastakonverentsil palus Ahto Oja otsustajatel kaasa mõtiskleda järgmistel teemadel:

* Biometaani potentsiaal on Eestis kasutamata;

* Eestile on kohaliku taastuva mootorikütuse tootmine kasulik;

* Biometaani tasub eestis toota;

* Biometaani ja maagaasi omavahelist konkureerimist tuleb vältida – metaankütused on keskkonnasõbralikumad;

* Metaankütuste hinnakujundus peab soosima metaankütuseid;

* Metaankütused peavad jääma kuni 30% soodsamaks vedelkütustest;

* Biometaan peab jääma kütuseaktsiisi vabaks;

* Toetused on SF-meetmete eelnõus ja CO2 kvooditasudes biometaani toetamiseks kogu väärtusahela ulatuses;

* Toetada tuleb hinnavahet kuni hinna ühtlustumiseni ja tanklataristu teket.

NUMBER

Ilma käibamaksuta ja normaalkuupmeetrile viiduna on surumaagaasi (CNG) hind tanklas 0,46 €/Nm3 vs siis 0,75 €/Nm3 biometaani päts

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960