Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olle Horm: sealihakasvatuse pankrotilaine tagajärgi näeme aasta-kahe pärast

Mitmeid aastaid miinust tootnud seakasvatajad maksavad praegu ärile peale või sulgevad farmid.

„Tartu Agro, Rey Seakasvatus, Tahula seafarm – need ei ole väikesed farmid, mis praegu uksi sulgevad, vaid Eesti mõistes väga korralikud ning väärika ajalooga tegijad,“ rääkis Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm. „Seakasvatajate lähitulevik on tume: hind on madal, külmhooned on liha täis, seakatk levib ning ekspordipiirangud kehtivad endiselt. Heategevusega keegi seakasvatuses tegeleda ei suuda, mis tähendab, et ees ootab kas valuline turukorrektsioon või poliitiline sekkumine. Positiivset trendimuutust hetkel ette näha ei ole.”

Olle Hormi sõnul võidavad seakasvatuse kehvast käekäigust majanduslikult need lihatööstused, kel ei ole oma seakasvatust ning kes kasutavad sissetoodud liha. „Importliha on hetkel odavam kui kodumaine, mis annab osadele lihatööstustele konkurentsieelise odavama tooraine näol,” rääkis Olle Horm. „Sealiha hind langeb kauplustes püsivalt, kuid see ei tähenda, et omahind ka tootja jaoks langeb. Eriti raske on neil kuni 40% Eesti seakasvatajatest, kes ekspordivad elussigu või kel pole lepingulisi suhteid mõne lihatööstusega.“

„Lihatööstuste vahel valitseb väga tõsine konkurents ning seda on näha ka poodides: tootjate võitlus kasvab ka letipinna pärast,” märkis Atria Eesti ASi juhatuse liige ja müügidirektor Meelis Laande. „Emori andmetel on Eesti tarbija suurte kaubanduskeskuste usku, toidukauplustest on populaarsemad hüper- ja supermarketid. Seepärast peab kaubavalik olema väga lai: klient ootab arvestatavat valikut nii värskes lihas, vorstitoodetes kui ka juba poolvalmis- ja valmistoodetes. Palga kasvades suureneb järjest nõudlus ready to eat toodete ning delikatesstoodete järele. Otsitakse tooteid, millel on kõrgem lihasisaldus, vähem lisaaineid, kodumaine tooraine või mis on lihtsalt eksootiline.”

„Alates eelmisest hooajast on kõik Maks&Mooritsa toorvorstid valmistatud 100% eestimaisest toorainest ning nende müük tõusis pea poole võrra – eestimaalased on teadlikumad ning ostavad rohkem „päris“ lihatooteid. Kasvasid näiteks ka jahutatud hakkliha ja marineeritud lihade müük,” sõnas Meelis Laande. „Rääkides algavast suvehooajast, siis eelmisel hooajal kasvas grillvorstide mahuline müük Atrias 30% ehk 185 tonni võrra. Võime öelda, et Atria on grillvorstide turul nr 1. Edukaimad grillvorstid Eestis on Maitselt mahe grillvorst ja Maitselt mahe grillvorst juustuga.“

Atria Eesti AS (www.atria.ee) on üks suurematest, ligi 400 töötajaga Eesti toiduainekontsernidest ning suuruselt teine seakasvataja Eestis. Ettevõte alustas Eestis tegevust 2005. aastal, kui omandas Valga Lihatööstuse. 2008. aastal saadi AS Wõro Kommertsi ja AS Vastse-Kuuste Lihatööstuse omanikuks. 2009 ühinesid AS Wõro Kommerts, AS Vastse-Kuuste Lihatööstus ja AS Valga Lihatööstus juriidiliseks isikuks Atria Eesti AS. Atria Eesti omab kolme kaubamärki: Maks & Moorits, Wõro ja VK. Atria Eesti AS kuulub Soome börsiettevõttele Atria Oy, mille möödunud aasta käive oli 1,42 miljardit eurot ja ärikasum 40,6 miljonit eurot.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960