Autor: Kaisa Gabral • 15. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Leetjõe on Eestis ettevõtlusega tegelenud juba 15 aastat. Ta on Eesti Viljasalve juhatuse liige ja näinud ettevõtte ülesehitamisega palju vaeva. Eesti Viljasalve omanikud on haldusfirma kaudu füüsilised isikud, kellele kuulub maailmas kokku üle 10 ettevõtte. Omanike hulgas on ka mitte-eestlasi. Leetjõe kaasa on Eesti Viljasalves SRÜ riikide müügijuht.

Kohtume Tõnis Leetjõega Äripäeva toimetuses, kuhu ta saabub, käevangus suur hõbedane läikiv portfell. "Ei, siin ei ole raha," naerab ta minu pilku tabades. "Käin tihti Venemaal ja reisidel, ja varasemad portfellid kippusid katki minema," põhjendab Leetjõe pilku püüdva, kuid turvalisema portfelli valikut.

"Me elaksime justkui natsiriigis!" põrutab Leetjõe koosolekuruumis portfelli avades kogu südamest. Ta on vihane, väga vihane, kuid ka kurb ja veidi pettunud.

Kapo: kes need on?

Esimene lugu juhtus Leetjõega mõni aasta tagasi. Oli kena reedene päev, parajasti jahipäev - Leetjõe on nimelt kirglik jahimees -, kui helises telefon. Kõne oli kaitsepolitseist, sooviti kohtuda. Leetjõe teatas, et on veidi halb päev ja talle sobiks esmaspäev. Pärast pikka telefonis usutlemist uuriti talt, kus ta viibib ja äkki nad võivad talle vastu sõita. Kuna vihjati, et tegemist pole telefonijutuga ja rääkijad olid konkreetsed, otsustas Leetjõe kohe kohale minna.

"Tulin jahilt ära ja läksin jahiriietes otse kapo ukse taha, pandi soolaputkasse istuma ja hakati värvilisi pilte ette laduma: Kes see on? Kes see on?" räägib Leetjõe. Tema nägu on rääkides tõsine, kergelt punakas.

Leetjõe tundis tema ette laotatud piltidelt ära äripartnerid Kasahstanist. Ta vastaski siis, et see on see äripartner ja too on too. Kui Leetjõe uuris, miks neil seda teada vaja on, tuli hiljem välja, et soovitakse teada saada, ega neil ärimeestel kahtlasi poliitilisi sidemeid ole. Leetjõe oli huviorbiiti sattunud enda sõnul seepärast, et oli äripartneritele teinud viisakutseid Eestisse.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ütleb, et eraldi küsitletakse ka ettevõtjaid, kes Vene suunal äri ajavad. "Kaitsepolitsei vestleb erinevate valdkondade inimestega Eesti riigi julgeoleku tagamiseks. Paraku Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste Eesti-vastane tegevus ei jäta ettevõtlust ja ettevõtjaid kõrvale, nii et kindlasti vestleme ka ettevõtjatega," kinnitab Puusepp. Ta lisab, et kaitsepolitsei soovitab ettevõtjatel Venemaal tegutsedes olla ettevaatlik ning anda ametile teada oma kahtlustest, kui neil on olnud kontakt Venemaa eriteenistuste või nendega seotud isikutega.

Ka firma registreerimine viis ülekuulamisele

Teine kohtumine sai alguse sellest, et Leetjõel ja tema naisel tekkis idee hakata müüma toodangut Eestist välja. Saksamaa turu keerulisemate kvaliteedinõuete tõttu oli vaja Eesti Viljasalve kõrvale uut n-ö puhta lehega ettevõtet. Samuti nägi Leetjõe koos abikaasaga võimalust katsetada Eesti piimatoodete eksporti Kasahstani turule. Olgu öeldud, et Tõnis Leetjõe abikaasa on Kasahstani kodanik, kes elab Eestis elamisloa alusel.

Esmalt registreeriti möödunud aasta 14. aprillil firma Novalogic OÜ ilma käibemaksukohustuslase numbrita, sest see maksis 1500 eurot rohkem. Ettevõttel tekkis aga üsna ruttu 8000eurone käive Eestist väljaspool ja nii otsustati registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks. Tehtigi avaldus maksu- ja tolliametile, kes saatis vastu põhjaliku küsitlusankeedi ning teatas, et ootab vastuseid.

Küsimused olid stiilis: Palun saatke arve maksustatud käibe kohta, mis oli aasta algusest 8000eurot. Milles seisneb äriühingu tegevus? Milliseid kaupu ostetakse? Kes on müüjad ja edastage ka nende kontaktid? Kuidas kliente leitakse? Millal prognoositakse maksustatava käibe tekkimist ja piirmäära 16 000 eurot täitumist? Miks, kui palju, kellega? Ja palju muud detailset.

Leetjõe märkis, et kuigi küsimused tundusid alustava ettevõtte kohta üpriski jaburad ja prognoosimatud ning korduvalt oli tunne, et teda peetakse kriminaaliks, siis vastas ta neile ometigi ära. Kohati tuli vastuseid ka nuputada, just detailsetele tulevikku puudutavatele küsimustele.

Saatmisnuppu vajutades mõtles ta, et sellega on nüüd vähemalt korras. Kuid läks vastupidi. Peagi tuli maksuametilt uus kiri, kus märgiti, et "saadetud andmed ei tõenda ettevõtlust või seda, et alustatakse ettevõtlusega". Kutsuti peakontorisse kohtumisele. Leetjõe sõnul aga sisuliselt ülekuulamisele.

Pimedas ruumis usutlev ametnik

Möödunud aasta 6. novembril seadiski Leetjõe koos abikaasaga sammud MTA kontori poole. Kui tema kaasa oli juba sekelduste tõttu valmis läbi pisarate sellele ettevõttele käega lööma, otsustas Leetjõe enda sõnul siiski püüda sellest asjast neid läbi närida. Kui keeruline ikka saab olla ühe ettevõtte alustamine?

Nagu tõelistele "tulevastele kurjategijatele" kohane, juhatati Leetjõe koos kaasaga imepisikesse akendeta ruumi, mis oli pime. Küsitlus algas otsast peale, kuid seekord suulises vormis. Milleks, kellega, kui palju, olete ikka kindlad, olete täiesti kindlad, tõestage, küsis ametnik standardseid küsimusi.

Tund aega kestnud usutlus sai lõpuks läbi ja ametnik teatas, et ülekuulatavad võivad lahkuda ning neile antakse otsusest teada. Pea poolteist kuud hiljem tuli positiivne otsus ja neile anti käibemaksukohustuslase number.

"Peale selliseid arenguid kadus mingiks ajaks igasugune isu uue firmaga tegeleda," möönab Leetjõe, kelle kaelasooned rääkides pingule tõmbuvad. Samas ta hääl pingesolekut ei reeda, see on rahulik ja selge.

Leetjõe sõnul käidi pärast ülekuulamist kõigest hoolimata siiski erinevate näidistega ida pool ja mujal. Saadeti esimesi partiisid ka Euroopasse. Veebruaris 2015 tulid esimesed suuremad lepingud, kuid siis saabus maksuametilt uus kiri. Nimelt nõuti uute täiendavate ettevõtlust tõendavate dokumentide esitamist ning hoiatati, et kui seda teatud kuupäevaks ei tehta, võidakse ettevõte üldse kustutada. Või, kui ettevõte soovib, siis võib ta ise teha avalduse, et end käibemaksukohustuslaste nimekirjast kustutada.

"Tegevus ei jõudnud veel pöördeid võtma hakatagi, kui algajat ettevõtjat ähvardati käibemaksukohustuslaste registrist kustutada," on Leetjõe nõutu. Tema sõnul tuli maksuameti teine kiri umbes samal ajal, kui ettevõtte käive oli juba suurusjärgus 400 000 eurot.

Järgmine kahtlustus: finantsterrorism

Viimane piisk karikasse oli Leetjõele see, kui saabus kiri Swedbankilt, kes teatas, et vastavalt rahapesu- ja finantsterrorismi paragrahvile soovivad nad täpsemalt teada teatud tehingute ja asjaosaliste kohta.

"Finantsterrorism!" naerab Leetjõe hüsteeriliselt. Ta lisab, et pank soovis teada kahe ettevõtte kohta, millest üks on Eesti Viljasalv, kellel on Swedbankis korralik käive ning kelle kodupank ongi Swedbank. Teine on Eestist väljaspool asuv Läti ettevõte. Samuti soovis pank teada, mis kaupa on Novalogic müünud ja mida on neile müüdud - ning seda kõike finantsterrorismi paragrahvi alusel.

"Aasta saab varsti ettevõtte alustamisest täis," on Leetjõe nördinud. Selleks, et seada Eestis laenu tagatis Läti pangale, oli tal vaja maksta veel ka notaritasu 6000 eurot, juurde riigilõiv 2500 eurot. "Lätis maksis sama asi natuke üle 50 euro," muigab Leetjõe. Ta märgib, et lisaks parajale bürokraatiale on paljud teenused tema hinnangul Eestis kallimad kui näiteks naaberriigis Lätis.

Tänaseks on see saaga lõppenud, kuid Leetjõe pole rahul asjade korraldusega Eestis. Ta lisab, et ei soovi viriseda, vaid pigem juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, et teistel üritajatel ettevõtluseisu ei kaoks.