Õunte pealt vaadates

Eesti  puuviljakasvatus on läbi aastakümnete näinud nii häid kui halvemaid aegu. Viimased kümme aastat kuuluvad kehvemate hulka. Sestap on hakatud otsima teid, kuidas madalseisust välja tulla.

Hiljuti vastuvõetud Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015-2020 ja maaelu  arengukava  2014-2020 on kavandanud visioonid ja  konkreetsed toetusmeetmed selle sektori elujõu taastamiseks ja edasiminekuks. 

Selle maailma õnn ja õnnetused olla väidetavalt saanud alguse Paradiisiaia  õunast. Kes ei teaks ka Tootsi ja Kiire vahelist õunakauplemist poisslapse nime otsimisel Oskar Lutsu „Kevadest“.

„Too mulle kuus õuna aga kõik nad olgu suured ja ilusad. Siis ma vaatan… , vaatan õunte pealt, kas maksab ütelda või ei.“ Toots hindas õunu niisuguse pilguga nagu oleks ta eluaja olnud õunakaupleja ja leidis, et pooled neist kuhugi ei kõlba. Kiire arust aga tõi ta parimad, mis leidis.

Isevarustuse tase languses

Punapõskseid, ilma kärnade ja ussiaukudeta õunu on unarusse jäetud koduaedades  tänagi. Kuigi mõnel aastal tabab meid ka õunauputus ja vissid ripuvad isegi talv läbi puu otsas,  on esmapilgu mulje meie õunakasvatuse hiilgusest  rohkem kui petlik.

Nii on  puuvilja-marjade isevarustuse tase, mis näitab kodumaise tootmise võimet, viimase kümne aasta jooksul olnud suures languses, jõudes 2013/2014 aastal 12%-ni  (isevarustuse taseme arvutamisel lähtutakse kogusaagist ja aastasest tarbimisest) .

TNS EMOR 2013. aastal läbiviidud tarbijauuring Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste ja hoiakute kohta näitas, et kolmveerand Eesti tarbijaist eelistab kodumaiseid toiduaineid.

Puuviljade osas on tarbija pandud lihtsalt sundseisu pakkudes talle suurtes kaubakettides enamuses importvilju, sest kodumaist kvaliteetset õuna lihtsalt ei jätku.

Arengukavaga arengusuunad paika

Aianduse arengukava näeb ette viia puuvilja ja marjaaedade kasvupind 2020. aastaks  7400 hektarini,  suurendades seda 800 hektari võrra ning viies isevarustuse taseme 15%-ni. Seda ei ole küll palju aga hea seegi.

Mida siis teha, et supermarketite puuviljalettidelt ei vaataks vastu ainult Poola, Hollandi, Saksa, Prantsuse, Itaalia, Hispaania ja teiste maade tundmatute vahenditega töödeldud klantsõunad, millest mõndagi võiks aastaringi  kasutada ka rekvisiitidena kipsõunte asemel teatrilavastustes?

Edumeelsemad aiapidajad ja Eesti Aiandusliit on oma ettepanekud aianduse arengukava koostamiseks teinud ning nüüd loodetakse vastuvõetud meetmetest ka puuviljaaedades tulu tõusvat. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on üheks kodumaise puuviljanduse taandarengu põhjuseks aiandusega tegelevate jõuliste majapidamiste arvu vähenemine. See on toimunud mitme põhjuse koosmõjul:

- doteeritud importkaup;
- madalad kokkuostuhinnad, kodumaise toote kõrge omahind;
- uute efektiivsete sortide vähesus;
- piiratud  tootmisefektiivsus;
- investeeringute nappus;
- klimaatilised raskused.                                  

Halika Õunatalus on aluseks tarbija soovid ja eelistused

Olgu kohe öeldud, et  Halika Õunatalu Põlvamaal Räpina vallas kuulub mitmes mõttes erandite hulka. Alustati kümne aasta eest aianduskooli vana puuviljaaia uuendamisega. Hariti maad ja kaevati niisutuseks tiik. Käidi Euroopa mitmetes riikides  uuemaid aiandusvõtteid omandamas, peale mida rakendati uuenduslikku tüvekeskset puude lõikamisviisi ja asuti testima erinevaid õunapuusorte.

Tänaseks on Kalmer ja Ille Kasvandi perele kuuluvas õunatalus nelja aia kohta 21,5 ha maad, kus 7,5 ha vanemaid puid, 7 ha madalakasvulisi - vanus 7 aastat  ja 7 ha madalakasvulisi noori õunapuid. Pool maad on esivanematelt päritud, pool tuli rentida. 

Nooremad, madalakasvulised  aiad rõhtsaks kujundatud okstega on saagi all kaardunud nii, et õunte  koristamiseks pole vaja  redeliga turnida ega kaela murda. Puukesed hakkavad vilja kandma juba kolmandal eluaastal.

 

Kogu tegevuse käigus peetakse silmas kõige olulisemat - tarbija soove ja maitse eelistusi

Katsetusel on olnud ligi 50 õunasorti, kuid pereisa Kalmeri sõnul on seda palju. Aastaid hooldati aedu oma perega, kus lõid kaasa ka pere kõik kolm poega. Nüüd on ühest neist –Tartu Ülikooli keemikuharidusega  Laurist saanud õunatalu juhataja, isa Kalmer muretseb tootmise eest. Aiandusharidusega pereema  Ille aga on kohe kohal seal, kus probleemid üles kerkivad. Talus on ka üks palgaline abiline, sest töö maht talus on väga suur.
Aedadel hoitakse silm peal 20 tundi päevas.

Saak salve talgute korras

Põhiline saak koristatakse talgute korras  sõprade ja õpilaste kaasabil. Kaheksa tunni jooksul suudab talguline  korjata tonni jagu lauaõunu,  perepoegadest välenäpud aga poole rohkem.  Ka ladustamine ja hilisem turustamine käib käsitsi, sest I klassi lauaõunal ei tohi olla ühtegi muljumisplekki.

Tark majandamine toob edu

Halika õunatalu kasvatab oma aedade rajamiseks ja noorendamiseks kõik  istikud ise ega käi neid laatadelt nõutamas.  Seda kahel põhjusel - kvaliteet on garanteeritud ja kokkuhoid mitmekordne. 

Kasvandite õunatalus osatakse ökonoomselt majandada ja raha lugeda. Isegi tuttavatele pole kombeks õunu muidu jagada, sest iga kvaliteetne õun sisaldab ju tehtud tööd ja kulutusi. Investeeringuteks on aga võetud  pangalaenu, toimivad liisingud. EL Leadri abiprogrammi toel on rajatud õunahoidla ja mahlatsehh.

Noore ettevõtja toetusest jäi perepoeg kahjuks ilma, sest kõiki nõudmisi polnud võimalik lihtsalt täita, kadalipp osutus liiga ahtakeseks ja lihtsam olnuks kaamelil läbi nõelasilma pugeda.

Kalmer Kasvand on seisukohal, et õunakasvatust rajades tuleb kogu tehnoloogia ja kõik pisiasjad ükshaaval läbi mõelda ja kujundada visioon kümne aasta peale ette. „Elu võib tuua küll tagasilööke, kuid äriplaani varuvariandid aitavad neist kergemini üle saada. Halika aiad on küll igal aastal õunu täis, kuid ka nendel puudel pole katust peal ja õitsemisaja öökülmad võivad siingi kahju tekitada,“ lausus Kalmer Kasvand.

Õunakasvatajale on omaette probleemiks taimekaitse

Rohelise mõtteviisiga õilishinged ja taimetoitlased näevad sageli igas kodumaises  õunas mürgipommi, tungimata tootmise ja taimekaitse nõudmiste sisusse. Halikal on mindud selles valdkonnas iga aastaga loodussõbralikumaks ja samm-sammult astutakse mahetoodangu poole. Õunapuude alused on niidetud puhtaks ja herbitsiide ei kasutata Haklikal juba ammu. Taimehaigustega on olukord keerulisem, sest kevadine õielõikaja võib kogu tulevase  saagi hävitada. Kui inimene nakatub, kirjutab arst talle välja antibiootikume või muid ravimeid aga õunapuu ei saa röövikute koorma all arsti juurde minna. Kasvandi talu aedades on püütud probleeme ennetada ja erilistel juhtudel kasutatakse ainult efektiivseid pritsimisvahendeid ja võimalikult looduslähedasi lahuseid.  Üks selliseid on elektrostaatilisel impulsil  põhinev  aiaprits, mis  ei lase tõrjelahusel oksast kaugemale minna vaid püüab selle  kohe kinni. Nii hoitakse kokku lahust ja kulutusi  ning viiakse kahju keskkonnale minimaalseks.

Oma klienti tuleb tunda

Halika kvaliteetset lauaõuna tuntakse üpris laialdaselt. Seda viiakse hulgiladudesse ja müüakse suurtes ketikauplustes „Eesti õuna“ nime all.  Stockmanis ja Nõmme turul kannavad need õunad aga „Halika taluõuna“ nime .

Võib tunduda imelik, et Kalmer ja ille Kasvand igal laupäeval ise Leevakult Tallinnasse Nõmme turule sõidavad ja oma klientidega silmast silma vesteldes kaupa pakuvad aga klientide ootus  ja südamest tulev naeratus on tänutäheks pika teekonna ja aias tehtud rassimise eest.

„Need on ju meie püsikliendid ja  õunakasvataja asendamatud abimehed. Tänu neile oleme kümne aastase suhtlemise ja koostöö tulemusel oma õunasortide valikut  korrigeerinud ja arendanud kõrgtasemelist õunakasvatust,“ selgitas pereema Ille  Kasvand.

Ka uues riiklikus aianduse arengukavas on arvatud, et otsekontaktid tarbijaga tulevad tootjale kasuks, iseasi, millist teed pidi tootja nende juurde jõuab.

Halika aedades on ka neid ubinaid, mis päris lauaõuna nime välja ei kanna. Sestap ehitatigi välja mahlatsehh ja nüüd saab maitsvat  ja vitamiinirikast jooki pruukida ka nõudlikum tarbija.

Kui küsin Kalmerilt, mida ta teeks, kui oleks tema tegemine suurte asjade otsustamisel jääb ta mõttesse ja vastab: „Kui me ennast kangesti Põhjamaaks tahame pidada, võiks meie turgu pisutki kaitsta  lõunamaa  doteeritud  õuna eest. Mäletan kuidas soomlased sõna “ kotimaine “  oma lastele juba  imikueast selgeks õpetasid. Suure perekondliku pühendumuse, uusima tehnoloogia ja targalt tehtud investeeringute abil  on küll erandkorras võimalik kõlvatu konkurentsiga võisteldes  suurte kauplusekettide puuviljariiulitele jõuda, kuid seal püsiva kindlustunde saavutamine on üliraske ja jõukohane täna vaid vähestele,“  ütles Kalmer Kasvand. „Meie  õunasortide  aretajad ja algmaterjali otsijad võiksid aga Euroopa 3000 õunasordi hulgast paremaid valikuid teha, nende põhjal meie  aedadesse värskemat verd tuua ja õunakasvatajate elu natukenegi kergemaks muuta.“     

Halika Õunatalu OÜ numbrites

Õunaaedade  alune maa 21,5 ha
Õunapuude arv  25 000 tk
Saagikus kandvates aedades  9-20 tonni/ha
Kogusaak (2014) 190 tonni
Müügitulu (2014) 143 000 eurot
Saagi jaotus kvaliteedi järgi:

  •  lauaõun I klass  52  % saagist
  •  lauaõun II klass 27 % saagist
  •  tööstuslik õun   21 % saagist

2015. aastast toodetakse kvaliteetset pakendatud õunamahla. Selleks tehti investeering 150 000 eurot, saadi ka toetust EL Leader programmist.

                            

Osale arutelus

  • Mati Narusk

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised