Millised olid fluoromeetrilise kiiranalüüsi tulemused Kaarli TÜs?

Antud kiiranalüüsi meetod võimaldab hinnata fotosünteesi intensiivsust ja taimede toiteelementidega varustatuse taset reaalajas otse põllul. 

See meetod on kasutusel alates 1992. aastast ja põhineb aastatepikkusel agronoomilisel uurimistööl. Fluoromeetrilist kiiranalüüsi kasutatakse 30 riigis ja aastas tehakse keskmiselt umbes 50 000 analüüsi.

Analüüsi käigus mõõdetakse fotosünteesiprotsessis tagasi peegelduvat fluorestsentskiirgust. Keerulise fotosünteesi tulemusel muundatakse valgusenergia taime kasvuks (biomassiks). „Hea tervisega“ taime analüüsides  on tagasi peegelduva fluorestsentsi osakaal suhteliselt väiksem, „stressis taime“ puhul aga suurem. 

Erinevatele taimeliikidele on välja töötatud nn standard fluorestsentskõverad. Mõõtmiste tulemusel saame teada, kas fluorestsentskõver vastab standardile või esineb kõrvalekaldeid. Analüüsiraport annab graafilisel kujul teada, kas fotosünteesi indeks on normis ja kas esineb riske toiteelementidega varustatuses.

Analüüsi teel on võimalik taime toiteelementide puuduse riske diagnoosida varakult, 3- 20 päeva enne nähtavate sümptomite ilmnemist. Igal elemendil on päevade välde erinev. See annab võimaluse taimekasvatajal õigeaegse lehtede kaudu lisaväetamisega ära hoida toiteelementide puudusest tingitud saagikadu ja saagi kvaliteedi langust.

Osalise analüüsiga saab määrata 6 toiteelementi  (N,K,S,Mg,Mn,B) ja täisanalüüsiga 8 toiteelementi  (N,K,S,Mg,Mn,B, Ca ja Fe). 

Mõõtmised on soovitatavad eelkõige tootjaile, kes ei kasuta optimaalset väetamist  või kes soovivad optimeerida  teadmistepõhist  täiendväetamist  kõrge saagitaseme ja kvaliteedi  saamiseks.

Fluoromeetrilise kiiranalüüsi kogemustest 2014. aaastal

Esimese aasta kogemus näitas, et huvi analüüsiteenuse vastu oli suur.  Koostöös tootjaga analüüsisime põllul taimede kasvuhäirete  põhjuslikke seoseid  ja  lehe kaudu täiendväetamine  muutus oskuslikumaks ning põhjendatuks.

Projekti teostusega tegelesid Baltic Agro Eesti, Läti ja Leedu spetsialistid.

               Tellijate arv       Teostatud analüüsid         Fotosünteesi häiret põhjustasid

Leedu      96   288                N, K,Mg,Mn,S,B

Läti                                   ....                           ...              ...

Eesti       44  118                   N, K, Mg,Mn,

Tähelepanu all olid  valdavalt  nisu ja  raps. Lisaks analüüsiti ka kartulit, maisi, suhkrupeeti, köögivilju.

Eestis analüüsitud kultuuridel olid peamiseks  fotosünteesi häire põhjustajaks  magneesium   (83% analüüsidest) ja lämmastik ( 62%). Oluline toiteelement, mille omastamise  häiret programm  prognoosis, oli ka mangaan. Eestis analüüsiti kultuuridest nisu, rapsi, otra, maisi, kartulit, lehtsalatit, kurki, tomatit.

Magneesiumi  puudus pärsib  teiste toiteelementide omastamist

Magneesiumi omastatavus juurte kaudu mullast sõltub mulla pH-st (omastatavus väheneb kui  pH <6,5 b), mulla struktuurist (takistatud õhurikastes liivmuldades), kaaliumiga varustatusest (kaaliumiga üleväetatud mullas omastamine pärsitud), ilmastikutingimustest (külmas, niiskes takistatud). Magneesiumi  puudust on võimalik  ennetada lehtede kaudu väetamisega.  Pritsida tuleb hiljemalt  10 päeva jooksul magneesiumi sisaldavate leheväetistega. Magneesium  imendub taime lehtede kaudu 2-4 tunni möödudes  pritsimisest  ja liigub taimekudesid  pidi kasvavatesse lehtedesse.  Piisav magneesiumi  olemasolu mõjutab fotosünteesi aktiivsust olulisel määral, kuna ta on keskne aatom klorofülli molekuli koosseisus. Magneesiumi  puudus pärsib  teiste toiteelementide omastamist, taime kasvu ja arengut, mõjutades  oluliselt haiguskindlust, saagikust ja saagi kvaliteeti. Magneesiumiga  hästi varustatud taimed võrsuvad paremini ja on talvekindlamad.

Jahe ilm takistab lämmastiku omastamist

Lämmastiku  omastamishäire oli enamasti põhjustatud  madalatest õhutemperatuuridest  või liiga pikast intervallist esimese ja teise pealtväetamise vahel.

Analüüsitud kultuuridel tegime lämmastikutarbe võrdlevaks täpsustamiseks ka klorofüllitaseme mõõtmised  SPAD ühikutes N-testriga, mis võimaldas kontrollida lämmastikuvaru hetkel taimes ja  vajaduspõhiselt  planeerida täiendava lämmastikuga väetamise optimaalse aja ja koguse.  

Mangaan parandab külmakindlust

Oluline toiteelement, mille puudust etteulatuvalt prognoositi, oli mangaan. Mangaan soodustab taimedes proteiini teket (terade parem kvaliteet), parandab külmakindlust ja taimehaigustele vastupidavust. Mangaani  imendumine lehe kudedesse toimub 1-2 päeva jooksul pritsimisest, vanematest leheosadest noorematesse ümberkandumine on piiratud. Seetõttu on soovitatav mangaaniga teha alati  korduspritsimised. Kestvama mõju kindlustab mangaankelaadiga (Tradecorp Mn 13% EDTA) pritsimine.

Pealtväetamisel ja lehtede kaudu täiendväetamisel on oluline õige ajastus

Eestis  kahe tootja juures tehtud analüüsid andsid selguse juba varasematel aastatel samadel põldudel esinenud kasvuhäirete kohta, mis tulenesid ekstreemsetest mullastiku tingimustest ja liigsest mulla happesusest. Taime juurestiku areng oli nõrk, võrsumine puudulik, taimik kolletus kõrsumise algfaasist alates, kuna toiteelementide omastamine juurte kaudu oli puudulik. 

Pealtväetamisel ja lehtede kaudu täiendväetamisel on oluline õige ajastus. Kõige enam vajavad ja tarbivad teraviljad toitaineid võrsumise ja ka kõrsumise faasis, raps aga rosetifaasist õitsemiseni.

Kaarli TÜ katsepõldudel tegime analüüse regulaarselt 10 päevaste intervallidega, mille põhjal saime teha järeldusi ja anda leheväetamise soovitusi.  

Ülevaade Kaarli TÜ talinisu demopõllu väetamisest ja analüüsi tulemustest

Vegetatsiooniperiood algas märtsi viimases dekaadis. 2. aprillil sai põld esimese pealtväetise ammooniumnitraadina 200 kg/ha, toimeaines N68,8 kg/ha. Taimiku talvestressist väljatoomise kiirendamiseks ja juurestiku arengu aktiveerimiseks  pritsiti  aminohapete ja mikroelementide vedelväetisega Ruter AA 1,5 l/ha. 

Analüüsiks sobivad lehed arenesid välja aprilli lõpuks. 28.aprillil tehti esimene kiiranalüüs, mis näitas fotosünteesi indeksiks 100. Seega fotosünteesi intensiivsus oli normis ja häireid ei esinenud.  

Järgnes külm periood. Mõningane soojenemine algas  8. mail.

 

9. mail tehtud kordusanalüüs näitas, et fotosüntees ei olnud  veel aktiveerunud   vahepealse jaheda perioodi tõttu. Fotosünteesi indeks (IP) mõõtmise päeval oli 90, mis  näitas, et fotosüntees ja taimede kasv olid häiritud. Lämmastiku ja magneesiumi omastamine oli madalate temperatuuride tõttu takistatud. Lämmastiku madalat taset ja trendi alanemise suunas näitas ka klorofülli test (SPAD 41-42). Seoses heitlike ilmadega oli esimese ja teise pealtväetamise intervall juba  ülemäära pikaks veninud.

15. mail anti teine pealtväetis NS 30+7S 230 kg/ha, toimeaines N69 kg/ha ja S16 kg/ha. Alates 16. maist tõusid õhutemperatuuri ööpäevased keskmised üle + 10 °C ja fotosüntees aktiveerus 19. mai paiku,  kuid analüüsi tulemus prognoosis siiski võimalikku magneesiumi  omastamise häiret.

Klorofülli test näitas lämmastiku taseme kasvu (SPAD 52,8-54). Tegemist oli suhteliselt muutliku happesusega põlluga, pH 5,2-5,6-6,8, mistõttu taimed ei omastanud juurte kaudu kõiki toiteelemente piisavalt. Samal päeval (19.05) pritsiti taimi lehtede kaudu abiootilise stressi leevendamiseks ja toiteainete omastamise kiirendamiseks aminohapetega (Delfan Plus 0,5 l/ha)  ja  teraviljade mikroelementidega vedelväetisega (YaraVita Gramitreli  3 l/ha).

28. maiks, kui tehti järgmine kiiranalüüs, oli fotosünteesi intensiivsuse näitaja IP ja toitainetega varustatus (ka magneesiumi osas) normis. Taimed olid ka väga hästi omastanud lämmastikku, SPAD 54-56. 

30. mail antud kolmas pealtväetis ASN 26 200 kg/ha (N=52 kg/ha) ja leheväetis mikroelementidega (Nutricomplex 6-10-32 - 3 kg/ha) koos aminohapetega (Delfan Plus 0,5 l/ha) tagasid  taimedele optimaalse toiteelementide kättesaadavuse vegetatsiooniperioodi lõpuni. Seda kinnitasid ka viimased kontrollanalüüsid, mis tehti 3. juunil ja 8. juunil. 

Analüüsitavalt põllult saadi  8,7 tonnine toidunisu saak, proteiiniga 12,1.  

Kokkuvõte

Analüüsi tulemuste alusel objektiivsete järelduste tegemisel  tuleb kasuks võimalikult täiuslik andmestik mullastiku, ilmastiku, agrotehnika  ja kasutatud väetiste kohta.

Oluline on analüüsida taimi aktiivseimas  arengufaasis, et täiendväetamisi saagikuse tõstmiseks ja kvaliteedi parandamiseks teha optimaalseimal ajal. Teraviljadel võrsumise algusest alates ja rapsil alates rosetifaasist.

1. Kiiranalüüsiks sobivad tingimused ja vajalikud eeldused:

2. Keskmine ööpäevane õhutemperatuur 10-25°C;

3. Kuiv taimik, millel on terved haigustesse nakatumata väljaarenenud pärislehed;

4. Soov ennetada toiteelementide puuduse visuaalseid ilminguid;

5. Soov määrata optimaalset täiendväetamise aega ja normi;

6. Vajadus välja selgitada taimikul esinevate kasvuhäirete põhjused:

- Vähem viljakatel toiteainevaesematel muldadel kasvavad taimed

- Abiootilise stressi järgselt.

Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad toiteelementide kõrval  olulisel määral  ilmastik, mullastikutingimused, mulla happesus, pestitsiidide kasutamisest tulenev stress  jm välistegurid.  Nimetatud mõjuteguritest põhjustatud taime stressi ja kasvuhäireid aitab  vähendada, kui lehtede kaudu pritsida taimi vabu aminohappeid sisaldavate ainetega (biostimulaatoritega), lisades neid alati  väikestes kogustes (0,5-1,5 l/ha) paagisegudesse koos pestitsiididega.

Positiivsele tagasisidele ja saadud kogemustele tuginedes jätkame kiiranalüüsidega ka eeloleval kasvuperioodil.

Osale arutelus

  • Eili Rajapuu

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised