12. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Oluline on, et põllumehed ei kasutaks keemilisi taimekaitsevahendeid ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret. Taimekaitsevahenditega peaks sekkuma alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. „Suurt osa ITK põhimõtteist, nagu sobiva viljelusmeetodi ja sertifitseeritud seemne kasutamine, tasakaalustatud väetamine ja lupjamine ning hügieeniabinõude kasutamine taimekahjustajate leviku vältimiseks, rakendab enamik põllumehi juba täna. Lisaks tuleks iga taimekasvatusperioodi lõpus ka analüüsida, milliseid muutusi tootmises teha, et taimekahjustajate esinemist ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajadust vähendada.“

ITK põhialuseks on taimekaitsevõtete rakendamine ainult vajadusel. Taimekahjustajate esinemisel kasutatakse võimalusel mittekeemilisi tõrjeviise, nende puudumisel konkreetsele taimekahjustajale kõige tõhusamate taimekaitsevahendite optimaalseid kulunorme.

„Uuringud on näidanud, et paljudel juhtudel suurendab integreeritud taimekaitse rakendamine tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ärajätmisega vähenevad kulud, ilma et põllukultuuride saagikus langeks. Valminud õppematerjal annab lihtsa ja lühikese ülevaate integreeritud taimekaitse põhimõtetest,“ rääkis Hillep.

ITK on kõikide selliste võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust.

ITK üldiste põhimõtete rakendamine on 2014. aasta algusest kohustuslik kõigile professionaalsetele põllumajandustootjatele.

Põhimõtete järgimise näevad ette Euroopa Liidu tegevusraamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks ning 2014. aasta alguses Eestis kinnitatud „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017“

 Vaata lisaks:

Integreeritud taimekaitse 1

Integreeritud taimekaitse 2

Autor: Evelin Hillep