Kumari looduskaitsepreemia pälvis Tiit Sillaots

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis eile Eesti Vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades teenekale looduskaitsjale Tiit Sillaotsale üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemiaks on tänavu 5000 eurot.

 „Tiit Sillaots on suurema osa oma elust töötanud looduskaitse hüvanguks ja andnud väga suure panuse Eesti looduskaitse põhimõtete väljatöötamisse ja looduskaitsekorraldusse. Töötades looduskaitse valdkonnas üle 35 aasta, on ta olnud looduskaitse järjepidevuse kandja läbi kõikvõimalike süsteemide. Ta on olnud aastaid ka aktiivne liige ning hea nõuandja ühiskondlikes looduskaitse-organisatsioonides,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

1990. aastate alguses andis Tiit olulise panuse kaitstavate loodusobjektide seaduse väljatöötamisse, mis pani aluse tänapäevasele kaitsealade süsteemile. Tema sügav huvi looduskaitse ajaloo vastu oli suureks abiks looduskaitse ajalugu käsitleva raamatu „Loodushoiu sajand. Eesti looduskaitse 1910–2010“ väljaandmisel. Tänu temale on säilinud ka Eesti Vabariigi aegne looduskaitse register.

Eesti looduskaitsemärki antakse välja 2011. aastast. Märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tänavu said Eesti looduskaitse hõbemärgid Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juht Janika Ruusma, aastaid soode ja rannikute ökoloogiaga tegelenud Laimdota Truus, Karula rahvuspargi elurikaste maastike ning koosluste hoidja ja taastaja Silver Visnapuu, ligi 25 aastat looduse tutvustamise, looduskaitse põhimõtete selgitamise ja loodushariduse edendamisega tegelenud Val Rajasaar ning kirjanik Valdur Mikita, kelle sõnavõtud on pannud paljud inimesed looduse ja kultuuri teemadel süvitsi mõtlema ning loodust väärtustama.

Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud Eesti maastikele. Maastik on meie ühine avalik eluruum, mille oluline osa on inimene, kes seda kujundab. Maastiku peale inimesed aga üldiselt igapäevaselt nii väga ei mõtle, kuigi see ümbritseb meid ometi kõikjal ja pidevalt. Siiski tekib meil kõigil sõnaga „maastik” oma visuaalne mõttepilt, mis on tihti seotud just ühe hingeomase paiga või maastikutüübiga. Kellele on see künklik Lõuna-Eesti, kellele ranna- või puisniidud, kellele paksud laaned või kellele hoopis tuttav linnapanoraam ja tänavanurk.

„Tahame teadvustada, miks ja millised maastikud on olulised ning kuidas nende väärtust säilitada ja suurendada, nii linnas kui maal. Kuna maastikud on pidevas muutumises, siis just meie täna tehtavad otsused on need, mis kujundavad homseid maastikke,“ märkis keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel. „Arutagem looduskaitsekuul koos, milline on see pärand ja need maastikud, mida me ise kujundada ja endast maha jätta soovime,“ lisas ta.

11. juunini kestval looduskaitsekuul algab ka arutelu Eesti rahvusmaastike valimise üle, mis jõuab lõpule Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised