Pindala- ja loomatoetuste taotlemisel jälgige uusi nõudeid

Pindala- ja loomatoetuste taotlusvoorus on tänavu mõned muudatused, millele PRIA soovitab eriti tähelepanu pöörata.

1. Taotleja peab olema aktiivne põllumajandustootja                           

Aktiivne põllumajandustootja tegeleb põllumajandusliku tegevusega (põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sh saagikoristus; lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine; põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras). Aktiivseks tootjaks ei loeta isikuid, kes haldavad lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid, osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid või tegelevad üksnes metsamajandamisega.

Kui taotleja tegeleb loetletud valdkondades ja tema eelmise aasta otsetoetuste summa (või kui tegu on esmakordse taotlejaga, siis tänavuse aasta eeldatav otsetoetuste summa) on  üle 5000 euro, siis tuleb tal tõendada aktiivseks põllumajandustootjaks tootjaks olemist. Valida on kolme tõendamisviisi vahel:

*taotleja kinnitab taotlusel, et tema iga-aastane otsetoetuste summa on vähemalt 5% mittepõllumajandusliku tegevuse kogutulust;

* taotleja kinnitab taotlusel, et tema põllumajanduslik tulu  moodustab vähemalt 1/3 tema viimase eelarveaasta  kogutulust. Füüsiline isik esitab taotlusel andmed oma põllumajandusliku tulu kohta;

* taotleja esitab tõendid selle kohta, et tema põhitegevus või äriühingu eemärk on põllumajandustegevus.

Esitatud kinnitusi ja andmeid kontrollib PRIA äriregistrist, Maksu- ja Tolliametile esitatud andmetest, raamatupidamisandmetest jm; vajadusel võib küsida taotlejalt täiendavaid tõendeid.

2. Maa hooldamise nõuetes ja tähtaegades on muudatusi

Põllumajanduskultuur peab olema külvatud, istutatud või maha pandud 15. juuniks. Metsakultuuride kasvatamine ei ole üldjuhul toetusõiguslik. Jõulupuu-istandusele ei saa 2015. a toetuseid taotleda. Puukoolid ja maarjakase-istandused on toetatavad siis, kui puutaimi kasvatatakse hilisema ümberistutamise jaoks. Erandina saab toetuseid lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa kasvatamiseks põllumajandusmaal.

Kui toetust taotletakse rohumaale, siis peab see olema niidetud, niide kokku kogutud, hekseldatud või maa muul viisil hooldatud 10. augustiks (eelmisel programmperioodil 31. juuliks). Kui rohumaa asub kaitsealusel looduskaitseobjektil, siis on nende tegevuste tähtajaks 20. august.

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse taotlejatel on võimalus lisaks KSM põhitegevusele saada toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest – mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põld peab olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud hiljemalt 15. septembriks.

Varem hinnati maa hooldamist niitmise ja karjatamise teel nõuetele vastavuse reeglite alusel ja nende  täitmata jätmise eest oli sanktsiooniks toetuste vähendamine. 2015. a alates on aga põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras põllumajanduslike otsetoetuste toetusõiguslikkuse nõue. Kui neid nõudeid ei täideta, siis ei ole maa taotlusaastal toetusõiguslik ja sellisele maale toetust ei maksta. Nõuetekohaselt hooldamata pindade pealt arvestatakse ka lisakaristusi, mis võivad viia kogu toetusest ilmajäämiseni.

3. Püsirohumaa hekseldamisest

Püsirohumaa hekseldamine on üldreeglina lubatud alates 5. juulist ning 10. augustiks (kaitstavatel loodusobjektidel 20. augustiks) peab heksel olema kokku kogutud. 

Kogu püsirohumaal võib jätta heksli põllule taotleja,   kel on kuni 10 ha põllumajandusmaad. Kui on üle 10 ha, siis võib heksli põllule jätta kuni 10 hektaril ja lisaks kuni 10 %-l põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab 10 hektarit.

Heksli võib maha jätta, kui taotleja põllumajandusmaast moodustab põllumaa (v.a lühiajaline rohumaa) üle 30%. Samuti siis, kui taotlejal on põllumajandusloomade registri andmetel  15. juuni seisuga selline arv karjatatavaid põllumajandusloomi (veised, lambad, kitsed, hobused), et loomkoormus iga püsirohumaa hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut.

PLK maale võib alates 2015.a taotleda ka otsetoetuseid (kui taotletakse PLK 2014-2020 perioodi toetust), kui selline põllumajandusmaa on PLK esinemisala ja ühtlasi vastab ÜPT toetusõigusliku maa nõuetele. Kes taotleb põllumajandusmaa kohta nii ÜPTd kui ka PLK toetust, saab ÜPT toetuse saamiseks valida, kas täita põllumajandusmaa hooldamiseks otsetoetuste nõudeid või PLK toetuse nõudeid. Kui aga ainult ÜPT toetuse nõuete täitmisega rikutakse PLK toetuse nõudeid, siis see võib kaasa tuua PLK toetussumma vähendamise.

Püsirohumaa osakaal Eestis tervikuna ei tohi perioodil 2016-2020 väheneda üle 5% võrreldes 2015. a referentsarvuga. Püsirohumaa suhtarv arvutatakse igal aastal uuesti taotlejate deklareeritud püsirohumaa pindalade alusel. Põllumajandustootja tasemel võetakse arvesse  2012. a taotlustel deklareeritud püsirohumaa pindala, millele lisatakse 2015. a taotlustel deklareeritud püsirohumaa pindala, mis polnud 2012. a veel püsirohumaana deklareeritud.

Kui riigis tervikuna püsirohumaa osakaal üle 5% väheneb, siis tuleb taotlejatel, kes on püsirohumaa üles harinud, see PRIA määratud ulatuses tagasi rajada. Aadressil www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine saab vaadata püsirohumaade infot taotlejate ja massiivide lõikes eelnevatel aastatel.

4. Turvasmulla säilitamine

Sätestatud on uus kohustus keskkonnatundlike ja ranget kaitset vajavate püsirohumaade määratlemiseks ja säilitamiseks. Nendeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld. Sellise püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega neid alasid üles harida, keelatud on ka kraavide rajamine ja randaalimine. Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest (maakasutusega TPR) on PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/

5. Talvise taimkatte nõue kehtib nüüd 10 vallas

Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü. See kaitseb vee-erosioonist ohustatud muldasid künkliku reljeefiga aladel, mis paiknevad peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Varem kehtis talvise taimkatte nõue  5, nüüd 10 valla aladel.  Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumajandusmaast, mida toetuse saaja kasutab, peab vähemalt 30 % olema talvise taimkatte all.

Maastikuelementide (põllusaar, hekk, kraav, puude rida, metsasiil, kiviaed) säilitamise kohustus hakkas kehtima nõuetele vastavuse (NV) uute nõuete alusel. Elementide aluse maa saab arvestada toetusaluse maa hulka, kui vastavad elemendid on PRIAle deklareeritud ja põllumassiividele kantud.

6. Ökoalade nõudest

Kui taotlejal on põllumaad üle 15 ha, tuleb sellest vähemalt 5% jätta nn ökoalaks (pikemad selgitused on PRIA kodulehel ja trükistes). Ökoalana läheb arvesse vähemalt 6 kuu vanune kesa, kus ei kasvatata kultuure (v.a heintaimed) enne 15.augustit. Samuti võib ökoalaks lugeda paju kasvupinna ning lämmastikku siduvate kultuuride kasvupinna, kus sissekündi ei tehta enne 15. oktoobrit. (Sobivad kultuurid on kodulehel, kuid on ka parandus – ida-kitsehernest enam nende hulka ei loeta!). Ökoalana saab kasutada põllumaal deklareeritud maastikuelemente.

Ökoala nõue loetakse täidetuks veel teatud juhtudel sõltuvalt püsirohumaa või kultuuride osakaalust. Samuti ei pea nõuet täitma need, kelle majapidamised asuvad vähemalt 50% ulatuses metsasuse erisusega hõlmatud homogeense piirkonna sisse jääval valla territooriumil. Põld loetakse metsasuse erisusega alaks tingimusel, et põllumassiiv, millel põld asub, on täies ulatuses vastava valla territooriumil. Kui aga taotleja märgib taotlusele kasvõi ühe ökoalana määratletud maastikuelemendi või maaharimispraktika, on ta sellega võtnud endale täiemahulise kohustuse ökoalade nõude järgimiseks vaatamata sellele, et ta võiks olla sellest metsasuse erisusega seoses vabastatud.

Kes soovib kasutada oma põllumaaga seotud säilitatavaid maastikuelemente ökoalade arvestuseks, aga pole seni maastikuelemente deklareerinud, siis saab ta seda teha läbi e-PRIA teenuse „Põllumassiivi ja maastikuelemendi piiri ettepanek“. Tema joonistatud elemendid jõuavad 2 tunni möödudes otse e-PRIA „Minu põllud“ teenusesse, kus tal on võimalik neid ökoaladeks valida. Kuna need elemendid on PRIA poolt üle vaatamata, siis tuleb taotlejal olla maastikuelementide joonistamisel ja toetusõiguslikkuse hindamisel võimalikult täpne.

Otsetoetusi loomade kasvatamiseks saavad väikeste karjade pidajad. Piimalehma, ammlehma, ute ja kitse kasvatajad saavad otsetoetusi taotleda eeldusel, et karjas on pidamisperioodi jooksul määrusega sätestatud hulk kindla vanusega loomi. Taotlusalused loomad peavad olema taotleja nimel põllumajandusloomade registris 2. mai 2015 seisuga ja neid tuleb karjas pidada vähemalt 1. juulini 2015.  Karja suuruse ja loomade vanuse piirmäärad on järgmised:

• Piimalehmad – kuni 100 looma;

• Ammlehmad – kuni 25 ammlehma ja/või kuni 8 kuu vanust lehmmullikat;

• Uted ja kitsed – 10 kuni 100 looma, kes olid 27. aprilli seisuga vähemalt ühe aasta vanused.

Toetusõiguslike loomade arv ei tohi üle piirarvu suureneda kuni pidamisperioodi lõpuni ehk 1. juulini. Näiteks kui karjas on 2. mai seisuga 100 piimalehma, enne 1. juulit poegib veel noorloomi ja piimalehmade arv suureneb üle 100, siis taotlejale piimalehma toetust ei maksta. Samuti on ammlehma toetuse puhul: kui taotlejal on 2. mai seisuga 25 ammlehma ja lehmmullikat, kuid 1. juuliks on mõni 2. mail alla 8 kuu vanune lehmvasikas saanud 8 kuud vanaks ja piirarv 25 saab ületatud, siis ammlehma toetust ei maksta.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised