Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsastrateegia keskendub metsade säästvale majandamisele

Euroopa Parlamendi täiskogu võttis käesoleva aasta 28. aprillil vastu uue Euroopa Liidu (EL) Metsastrateegia raporti, milles rõhutatakse, et üha enamad EL-i poliitikaalgatused sellistes valdkondades nagu majandus- ja tööhõivepoliitika, energiapoliitika ning keskkonna- ja kliimapoliitika vajavad suuremat toetust metsasektorilt.

„Uus EL-i Metsastrateegia: metsa ja metsatööstuse sektor“ võeti vastu tugeva sõnumiga – 566 parlamendiliiget 677-sest hääletas raporti poolt ning selles on mitmed tähtsad Euroopa metsaomanike kaalutlused arvestatud. Metsastarteegia raporti poolt hääletasid üksmeelselt ka kõik Eesti kuus eurosaadikut.

Kuigi metsanduspoliitika on liikmesriikide pädevuses, mõjutavad mitmed EL-i poliitikad aina enam metsade majandamist riiklikul tasandil, aga ka eraomandi tasemel. Seetõttu on väga oluline, et kliima, energia, biloogilise mitmekesisuse, põllumajanduse ja kaubandusega seotud poliitilistes protsessides teadvustataks üha enam EL-i erametsaomanike huve ja  omandiõiguse küsimusi.

EL-i metsastrateegia keskendub metsade säästvale majandamisele ja nende erinevatele majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele funktsioonidele ning seab eesmärgiks tagada metsaga seotud ühenduse teiste tegevuspoliitikate kooskõla. 

Metsadel on mitu otstarvet ja nad täidavad nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka keskkonnaga seotud funktsioone. Nad on loomade ja taimede elupaigaks ning mängivad olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja muude keskkonnateenuste puhul. Peaaegu veerand EL-i metsaalast on Natura 2000 raames kaitstud ja suur osa ülejäänud metsadest on koduks mitmetele vähemohustatud liikidele. Metsad pakuvad ühiskondlikke hüvesid, sealhulgas inimeste tervise, vaba aja veetmise ja turismi valdkonnas.

Eesti Erametsaliidu esimehe Aira Tossu sõnul on metsadel suur sotsiaalmajanduslik tähtsus, mida sageli alahinnatakse. „Metsamajandus aitab kaasa maapiirkondade arengule ning annab tööd EL-is ligikaudu kolmele miljonile inimesele. Puit on endiselt üks keskkonnasõbralikumaid materjale ja oluline allikas säästva metsanduse rahastamiseks. Seega vaadeldakse strateegias ka EL-i metsatööstust, mis juhindub EL-i tööstuspoliitikast. Puitu peetakse ka uute biotoorainel põhinevate tööstusvaldkondade jaoks oluliseks tooraineks. Puidu biomass on praegu kõige olulisem taastuvenergia allikas ja annab ligikaudu poole EL-is tarbitavast taastuvenergiast. Riiklike taastuvenergia tegevuskavade kohaselt peaks kütmiseks, jahutamiseks ja elektri tootmiseks kasutatav biomass andma 42 % taastuvenergiast, mille osakaal peaks 2020. aastaks moodustama 20 % energia kogutarbest.“

Eesti Erametsaliit peab oluliseks, et ka metsandust puudutavate siseriiklike strateegiate uuendamisel hoitakse need kooskõlas Eesti metsanduse arengukavaga ja vajadusel kaasajastataks ka seal olevaid strateegilisi valikuid. Eesti metsasektoril on suur potentsiaal panustada kogu Eesti majandusmudeli säästvamaks muutmisse, sh elanike heaolu kasvu.

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960