Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuna kalade kudemistingimused on Jägala jõel Linnamäe tammi ja hüdroelektrijaama tõttu piiratud, kompenseerime looduslikku protsessi igal aastal noorkalade jõkke laskmisega tammist allavoolu,“ selgitas Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse juht Innar Kaasik.

Vette lastud kaheaastased lõhe noorjärgud on kasvatatud Põlula kalakasvatuses. Üks kala kaalub 60-80 grammi ehk on räimesuurune. Kõik vette lastud kalad on märgistatud rasvauimede äralõikamisega ning 500 kalal on lisaks individuaalmärgis.

Pärast jõkke laskmist liiguvad lõhemaimud toitumisrändele merre, osa neist liigub Läänemere keskele, osa jõuab aga lausa Taani väinadeni välja. Kalad naasevad kudemiseks jõkke tagasi 1-3 aasta pärast ehk 3-5-aastastena.

Sellest, et loodusliku protsessi kompenseerimine Jägala jõel toimib, annavad tunnistust nii kohalike kui ka välismaiste kalameeste poolt väljapüütud kaladelt pärit märgised, mis on kasvatajatele tagasi saadetud.