Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Meie regioonis on kliima tõttu paljud mullad liigniisked ja nende põllumajanduslikuks kasutamiseks vajame toimivaid ja kaasaegseid maaparandussüsteeme," ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. "Korrastatud eesvoolud ja teised maaparandusrajatised aitavad hoida põllumajandus- ja metsamaa majandamiseks sobilikuna – viivad ära näiteks liigse vee aladel, kus liigniiskus võiks muidu saaki kahjustada."

Konverentsil jagavad kogemusi Eesti, Läti, Leedu, Soome, Gruusia ja Venemaa maaparandusspetsialistid, teadlased ja ametnikud. Päeva teises pooles demonstreeritakse kaasaegseid drenaaži-, hooldus- ja ehitustööde masinaid.

Eesti kogemusest räägivad konverentsil Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti, Heiki Pajuri Põllumajandusametist, prof Alar Astover Maaülikoolist, Peep Simm Keskkonnaministeeriumist ja Nikolai Laaneto Loodushoiu Ühingust „LUTRA“. 

Maaparandus on valdkond, millele on pööratud tähelepanu ka Eesti maaelu arengukavas aastateks 2014-2020. „Eesti põllumajandusmaast on liigniiske ligi pool, mistõttu maa kuivendamine ja sadevee ärajuhtimine on maatulundusmaa hoiuks väga oluline,“ selgitas Illar Lemetti. „Suur osa Eesti praegusest maaparandusvõrgustikust vajab veel uuendamist ja parandamist. Selleks on võimalik toetust taotleda maaelu arengukavas põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks ette nähtud meetmest.“

Meetme „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ esimene taotlusvoor on kavandatud tänavu oktoobrisse.

Loe lähemalt maaparandusest Eestis: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/maaettevotlus-ja-maaelu/maaparandus-ja-maakasutus.

Konverentsi korraldab Põllumajandusministeerium ja rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest.