Minister Kruuse kutsub maaettevõtjaid koostööle

Maaeluminister Urmas Kruuse alustas meie vestlust sellega, et kutsus kõiki maaeluga ja põllumajandusega seotud osapooli koostööle.

Küsimusele, miks plaanitakse praegune Põllumajandusministeerium nimetada ümber Maaeluministeeriumiks, vastas Kruuse, et keegi ei ole siiani imestanud, et meil on Riigikogus maaelukomisjon, kelle töö on hallata kogu maal toimuvat ja tegeleda olulise seadusloomega.

Et uue valitsuse juhtimine on paindlik ja saadi aru, et maaelu puudutavaid teemasid tuleb vaadata laiemalt kui põllumajandus, plaanitaksegi kujundada Põllumajandusministeerium ümber Maaeluministeeriumiks.
„Põllumajandusel on kandev roll ka edaspidi, kuid maapiirkondade elujõu säilitamiseks peame vaatama maaelu laiemalt. Põllumajandustootmine läheb järjest efektiivsemaks ja tehnika kaasaegsemaks. See tähendab, et inimtööjõudu on järjest vähem vaja. Me peame leidma võimaluse maale täiendavate töökohtade loomiseks, et vähendada edasist linnastumist. Need töökohad ei pruugi enam olla otseselt seotud põllumajandusega,“ selgitas minister Kruuse.

Uus minister maatööd ei karda
CV järgi ei ole võimalik leida seost minister Kruuse ja maaelu vahel. Samas on ta aga veetnud kõik oma suved lapsena maal, tehes seal igapäevaseid maatöid.
„Loomulikult ei saa minu CVst välja lugeda seda, et ma olen seotud põllumajandusega või seda õppinud. Olen ettevalmistuselt ja varasemalt elukogemuselt majandusinimene ning enne avalikku teenistust pikalt seotud hulgikaubandusega,“ ütleb Kruuse. „Samas on praegune elu näidanud, et väga oluline on osata oma toodetut müüa, mistõttu tunnen, et minu hulgikaubanduse taust on näiteks siin abiks. Poliitikuna pean arvestama ka sellega, et sageli ei aita koolis õpitu ega töökogemus vaid võib tekkida olukordi, kus peale elukogemuse ja taiplikkuse muud olulist ei olegi,“ lisas minister. Samuti lisas ta, et on oma hingelt  n.ö loodusinimene, kellele meeldib Eestimaa loodus ja oma elukohta ei vahetaks ta iialgi. „Mulle meeldib loodust jälgida. Selle oskuse vaadata ja kuulata olen ma saanud oma isalt. Samuti teadmise, et peame loodust kaitsma ja maad, kui meie toitjat, hoidma.“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Meil peab olema usku, häid tooteid ja turundusoskust
Urmas Kruuse sõnul räägime põllumajanduses ja toidusektoris praegu palju toetustest, vähem müügist. „Ma arvan, et peaksime müügist rohkem rääkima, sest vaid see saab olla tootmise eesmärk. Jah, Euroopa Liidul on ühine põllumajanduspoliitika – kokku on lepitud ka toetustes ja toetuse viisides. Kuid me ei peaks jääma kinni toetustele mõtlemisse. Ainult müük on see, mis toob sektorisse ja laiemalt maaellu raha juurde,“ ütleb Kruuse. „Seepärast peame oma turgu tundma paremini. Kui hakkame midagi tootma, peame juba kujutama ette, kuhu seda ka müüma hakkame. Meil pole mõtet toota, kui ei suuda müüa. Olgu siis kodu- või välisturul,“ räägib minister.

Seda peab arvestama ka tootmisvõimsuste rajamisel. „Meil on vaja oma toodangule uusi turge leida ja meil ei ole vaja rajada Euroopa Liidu toetuse abil tööstusi, mille võimalusi me ei saa või oska ära kasutada,“ räägib Kruuse. „Need peavad olema põhjalikult läbimängitud ja kaalutud valikud.“ Ta lisab, et Eesti põllumajanduse jaoks on üheks suureks küsimuseks, kuidas suudame oma toorainet paremini väärindada, et jõuda väärtusahelas edasi.

„Mida rohkem suudame Eesti toorainet väärindada, seda parem. Samas ei saa me ju alati arvestada sellega, et kogu tooraine oleks kodumaine, sageli ei ole see ka võimalik, sest meil pole kohati vajaminevaid mahtusid pidevalt võtta,“ lausus Kruuse. „Ära ei saa unustada aga ka vastutuse poolt, et iga tootja vastutab oma toodetu kõrge kvaliteedi eest. Oluline on usaldus. Probleem on ka see, et kui me seda usaldust ei suuda sektorite vahel tekitada, olemegi lõhkise küna ees. Rohkem koostööd aitaks luua ka toimivad ühistud.“

Kruuse lisab, et näeb Eesti põllumajandusel ja toidutootmisel tugevat potentsiaali, sest praegugi moodustavad need kümnendiku riigi ekspordist. Küll tuleb hoolitseda, et väiksemad ettevõtted oleksid maapiirkondades elujõulised. Samuti selle eest, et rasketel aegadel jääks põllumajandusmaa kui põhiline tootmisvahend põllumeeste kätte. „Põllumeeste endi soov on olnud see, et vaja on meedet, mis annab neile võimaluse maad pantida finantskriisi leevendamiseks ja olla kindlad, et nad saavad pärast oma maa tagasi osta,“ sõnas Kruuse.

Minister Kruuse soovitused maaettevõtjale:
1. Nagu ikka ettevõtluses, peab iga päev endalt küsima, kas saan oma äri teha tõhusamalt.
2. Tunne oma turgu ja klienti, keskendu müügile.
3. Väärinda toodang maksimaalselt.
4. Küsi endalt, kas mu toode on juba konkurendi omast parem. Kas minu toode on eriline ja vajalik? Kas saan konkurentsivõime parandamiseks teha sarnaste tootjatega koostööd?
5. Millist toodet ma teen – ärme vaata piima-liha-kala kui toorainet vaid mõelgem, mida ma sellest teha saan?

Kommentaar
Põllumehed "koostöövalmidust“ kokkuhoiupoliitikale pakkuda ei suuda
Saidafarmi juht, Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava

Käisime koos Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Kalev Kreegipuuga kohtumas minister Urmas Kruusega. Päevasündmuste ja ka turu arengute osas olid meie seisukohad sarnased. Minister oli hästi informeeritud kauba liikumistega kaubakettides ja ühtlasi ka võimalikest arengutest neis. 
Meie jaoks mõistlik uudis oli seegi, et eridiislikütus põhimõtteliselt jääb, kuigi aktsiisis ka siin oma tõusu saab. Põllumeeste rahakotist jääb aktsiisile ca 1,5 miljonit eurot esimesel aastal ja ca 8 milj. eurot perioodi kohta. Kui miljoni sisse mahutada 12 traktorit, siis teeb see ligemale 100 traktori jagu „püksirihma kokku tõmbamist“.
Diskussiooni positsioonid olid ette teada ja vähemalt esialgu positiivsed signaalid top-upi ja kriisiabi meetmete osas jäid napisõnaliseks.
Selgitasime minister Kruusele, et toetusteks nimetatav pakett on tegelikult Euroliidu Ühtse Põllumajanduspoliitika elluviimise maailmatasemest kõrgemate keskkonna- ja hügieeninõuete kulu kate põllumeestele. Liikmesriigid täiendavad omapoolsete maksetega põllumajandussektori konkurentsivõimet naabritega edukalt võistluses püsimiseks, sektori elatustaseme ja maaelupoliitika toetamiseks.
Pikemalt peatusime „kuumadel“ piima teemadel ja ka palavatel sigade sündmustel. Täna viime vabariigist välja ligemale 800 tonni piima päevas. Vajame värskemat tehnoloogiat, veelgi paremini väärindatavaid tooteid ja tasuvaid turgusid neile. Jutt on eelkõige membraantehnoloogiatest, piima komponentideks jaotamisest ja nende baasil uuemate pakkumistega esinemisest.
Kuulsime sedagi, et järgmise aasta eelarvest olevat vaja leida hoopis kokkuhoiu võimalusi kokku 100 miljoni euro ulatuses. Selles osa me „koostöövalmidust“ pakkuda ei suutnud.
Meie vihjetele võimalike protestiaktsioonide kohta vastas minister, et see on üks demokraatliku ühiskonna huvigruppide meelsuse näitamise võimalusi, kuid kitsas on eelkõige eelarve endaga ja vaevalt aktsioonid raha juurde annaksid.  
 
KES ON KES
Maaeluminister Urmas Kruuse
Sündinud 14. juulil 1965 Elvas.
Abielus, kaks poega  ja kaks tütart.

Haridus:
2004 Audentese Ülikool - ärijuhtimise bakalaureus.
1983 Elva Keskkool.
Töökogemus:
Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda;
Aastatel 2014–2015 oli Urmas Kruuse Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister;
2007–2014 Tartu linnapea;
2002-2007 Elva linnapea;
1999-2002 Kesko Food ASi müügiesindaja-kliendihaldur;
1997-1999 ASi Siberry Rebase Hulgiladu müügijuht;
1994-1995 ASi Siberry Rebase Hulgiladu laojuhataja;
1985-1994 Vabakutseline muusik;
1987-1993 Tallinna Tööstuskaubastu lao-operaator.
Ühiskondlik tegevus:
2007-2010 Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees;
Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige;
MTÜ Klubi Tartu Maraton korraldusnõukogu liige;
SA Tartu Jaani kiriku nõukogu esimees;
SA Tartu Pauluse kiriku nõukogu esimees;
SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liige;
Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse nõukogu liige;
Eesti Laulu- Ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu liige;
Tartu Ülikooli kuratooriumi liige;
Eesti Maaülikooli kuratooriumi liige;
SA Domus Dorpatensise kuratooriumi liige.

Urmas Kruuse hobideks on tervisesport, muusika ja helilooming.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised