Leedulanna müüb Viljandis lootust

Leedust, Kaunasest pärit Scandagra Eesti tegevdirektor Jurgita Radzevice nimetab end hope seller’ks ehk lootuse müüjaks, sest tema töö ettevõtte juhina on panna kogu meeskond firma tulevikku uskuma.

„Kes on tegevdirektor? Ta on hope seller (lootuse müüja - tõlge ingl.). Ettevõtte töötajad peavad uskuma selle tulevikku ja kes selle neile müüb - seda saab teha ainult tegevdirektor,“ rääkis kolm aastat Scandagra Eesti ASi juhtunud Jurgita. Talle tundub, et teisest riigist ettevõtte juhiks tulla on suurem väljakutse kui teha seda oma kodumaal eelkõige seetõttu, et siin vaatasid inimesed teda alguses suurema ettevaatlikkusega. „Inimestel üldiselt on väga palju eelarvamusi. Näiteks öeldakse, et leedukad on äärmuslikud ja kiired, aga sellised stereotüübid ei ole meile kuidagi abiks,“ sõnas ta ja jätkas: „Kui sa tuled teisest riigist, ei saa sa endale vigu lubada, sest kui sa oma otsustes ja lahendustes vigu teed, ei usu inimesed enam sinusse.“

Jurgital on juhi ja inimesena väga lihtsad aga fundamentaalsed põhimõtted – näiteks tegevdirektor ei tohi kunagi oma töötajatele valetada või teha otsuseid, mis on ettevõttele kahjulikud. Sama oluline on ka see, et kui midagi on välja lubatud, tuleb seda lubadust ka lõpuni pidada. Tema sõnul on Scandagra Eesti perekond, kus kõikidel inimestel, olgu nad eestlased, lätlased või leedukad, on üks ühine siht.

Ärikorraldust ja hiljem magistriõppes finantsjuhtimist õppinud Jugrita alustas töötamist ühes ettevõttes assistendina, olles siis vaid 18 aastane. Peale seda töötas ta logistikaspetsialistina, müügi ja turundusega ning suundus umbes 12 aasta eest põllumajandusse. „Põllumajandus ja tootmine olid minu jaoks alati eesmärk, kuhu tahtsin välja jõuda,“ rääkis Jurgita, kes esimest korda ettevõtte tegevdirektoriks saades oli vaid 29 aastane. 

Hobid aitavad lõõgastuda

Tema tööpäevad on kiired ja tihti pikad – kella kaheksa või üheksani, kuid ta leiab aega ka hobi jaoks. Jurgita õpib tennist ning armastab lugeda. Ta ütles, et kui näeb poes mõnda raamatut, mis talle tööalaselt kasuks tuleb, siis kindlasti ostab, kuid üldiselt eelistab ta lugedes tööst puhata. „Loomulikult tuleb leida aega ka perekonnaga koos olemiseks ja seetõttu on nädalavahetused minu jaoks hästi olulised,“ sõnas Jurgita.

Eesti on Leedust erinev aga samas ka sarnane

Enne Viljandisse kolimist oli ta Eestis käinud mitmeid kordi, kuid see pole ikkagi päris sama, mis siin elamine. Jurgita eesmärgiks pole kunagi olnud Eestisse kolida, kuid samas on Eesti Leedule piisavalt sarnane, et siin end hästi tunda. „Tegelikult on ju suurte tootmisettevõtete jaoks Baltikum üks ühine turg. Isegi toidupoes käies näed riiulitel kõigi kolme Balti riigi tooteid ja tead täpselt, mis need on või kuidas maitsevad.“

Jurgita ei mäleta, et Eestisse kolimine hirmutav või sisse elamine keeruline oleks olnud. „Kuid kas ma tunnetan erinevusi eestlaste ja leedulaste vahel,“ küsis Jurgita retooriliselt ja vastas ise: „Loomulikult. Eriti just alguses.“  Leedukatele piisab tema sõnul sellest, kui keegi on tegevdirektoriks valitud ning ettevõtte töötajad julgevad temale toetuda ning ei nõua, et tegevdirektor tõestaks kõikidele, kuidas ta seda positsiooni väärib. „Ma ei oska võrrelda, kuidas oleks suhtutud eestlasest tegevjuhti aga enda puhul tundsin küll, et pean neile näitama ja tõestama, et nad võivad minule toetuda,“ rääkis ta.

Leedus peetakse eestlasi mõnikord aeglase loomuga inimesteks. Jurgita sõnul on see tegelikult müüt, eriti kui vaadata, et eestlased on ju nii äris kui majanduses Leedust ees. Tema sõnul on eestlaste ja leedulaste suhtumises suur erinevus. Leedulased pistavad kõik koos eesmärgi poole jooksma, samal ajal kui eestlased asuvad järele mõtlema ja arutama. „Kui eestlased siis ükskord minema hakkavad on neil nii suur jõud, et pigem peab neil hoogu maha võtma. Kui eestlased millessegi usuvad, suudavad nad koos imelisi asju ära teha.“

Oma tööd peab armastama

Oma meeskonnalt Scandagra Eestis ootab Jurgita kirge ja mängulisust. Ta on veendunud, et oma tööd peab armastama. „See on kõige olulisem,“ kinnitas ta ja lisas, et kui sa armastad oma tööd siis sa ei võta seda tööna vaid sa naudid aega, mis sa tööl veedad. „Peab olema avatud ja avatud mõtlemisega ning suur roll on meeskonnatööl.“ Just meeskonnatöö on Jurgita sõnul äärmisel vajalik meie tänapäeva maailmas. „Sellest, kui sa oled väga tark, tänapäeval enam ei piisa. Sa vajad meeskonda, sest mitu inimest suudavad alati hallata rohkem teemasid ja nüansse kui üks inimene,“ rääkis ta ja kinnitas, et on väga uhke Scandagra meeskonna üle.

Scandagra Eestis räägitakse vähem plaanidest ja rohkem tehtud tegudest, seetõttu jääb Jurgita ettevõtte tulevikust rääkides üldsõnaliseks. „Näeme tulemas suuri investeeringuid ning soovime laiendada oma infrastruktuuri, suurendada müüki ja müügikohtade arvu. Ma näen, et Scandagrat ootab helge tulevik.“

Scandagra  on Jurgita sõnul Eesti turul üks juhitvaid ettevõtteid oma valdkonnas. „Ma võin öelda, et me asume tugeval teisel kohal,“ täpsustas tegevdirektor ning lisas, et päris esimeseks pürgimine nende jaoks eraldi eesmärk ei ole. Miks? „Sest esimene olemine ei tähenda alati, et sa oled kõige parem. Turul jätkub ruumi kõigile.“

KOMMENTAAR

Kõik eilseks tehtud
Mihkel Hang, Scandagra Eesti AS müügijuht

Jurgita on hästi aktiivne ja kiire ning pigem peab vaatama, et jõuaks tema tempoga kaasa minna. Olles varem väga palju Leedu inimestega kokku puutunud, olin tähele pannud, et nad kipuvad direktori tüüpi inimesed olema. Jurgita on näidanud leedukaid teises valguses. Ta on kaasav ja demokraatlik juht.

Teda iseloomustab väga hästi mõte „kõik eilseks tehtud“ ehk ta on hästi kohusetundlik ja kiire ning teeb kõik vajaliku tähtajast varem valmis. Tegelikult on see kiirus väga positiivne, sest kui argumendid on olemas, tulevad otsused suhteliselt lühikese arutelu järel.

Jurgita on alati valmis kaasa mõtlema ning aitama tekkinud muresid ja teemasid lahendada, pakkudes selleks oma variante. Temas on suur energia ja pühendumus. Enne Jurgita tulekut oli Scandagara Eesti miinuses, tänaseks on ettevõte kasumlikuks muudetud ning käibenumber suurenenud. Inimesi on vahetunud aga nii osakonnajuhid kui nende meeskonnad on paika saanud ning müügi- ja käibenumbrid näitavad, et suhtumine on muutunud ning ühiselt on leitud uusi lahendusi. Seda näitab kasvõi näiteks Paldiski Sadama projekt - kunagi varem ei ole sealt kaudu vilja veetud aga Scandagra vedas esimesena sealt vilja möödunud sügisel.  

Jurgita on loonud hea meeskonna
Virge Vasar, DSc Bayer CropScience Marketing Manager Baltics

Mul on kahjuks Jurgitaga vähe kokkupuudet olnud. Eemalt vaadates tundub, et ta on päris hästi Eesti põllumajandusturu ja äriloogika spetsiifikat mõistnud. Tema juhtimise all on Scandagra Eestis tehtud mitmeid kriitilisi otsuseid, mille kohta nüüd võib öelda, et need on osutunud asjakohaseks ning toetanud jätkusuutlikult ettevõtte toimist turul.

Tänaseks on Jurgita loonud Scandagra Eestis hea sünergiaga hästitoimiva lojaalse meeskonna, kellel ka ettevõte klientide juures on usaldusväärne ja professionaalne maine.

TASUB TEADA


Scandagra Eesti AS on Scandagra Group AB tütarettevõte Eestis. Ettevõte alustas Eestis tegevust 1993. aastal. Scandagra Eesti AS tegeleb loomasööda tootmise ja müügiga, väetiste, taimekaitsevahendite ostmise ja müügiga, teravilja, rapsi, seemnete ja silo tarvikute ostmise ja müügiga, põllumajandustarvikute hulgi- ja jaekaubandusega.
Peamised üksused asuvad Viljandis, Elvas, Keilas, Tartus ja Laupal. Hetkel on Scandagra Eestil kokku 9 kauplust üle Eesti, kes pakuvad tootevalikut farmi, põllule ja aeda.
2013. aasta suvel ühendati Farm Plant Eesti AS ja tema 100%-line tütarettevõte Scandagra Eesti OÜ, ühendatud ettevõtte nimeks sai Scandagra Eesti AS.
Scandagra Eesti AS-i müügitulu 2013. aastal oli 70911 tuhat eurot, millest 90% tekkis Eesti turul. Ülejäänud 10%
müügitulust oli müük Euroopa Liidu riikidesse. Vaatamata hindade langusele kasvas müügitulu 5%. Kasv tulenes
vilja, väetiste, taimekaitsevahendite ning seemnete müügimahtude kasvust.
Müügitulust moodustas 45% jõusöötade müük, 31% põllumajandussisendite (väetised, taimekaitsevahendid, seemned) müük, 21% vilja müük ning 3% muude tarvikute (silokile jms) müük.
Aruandeaasta kasumiks kujunes 485 tuhat eurot.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

AVESCO AS otsib MEHAANIKUID

Manpower OÜ

15. august 2018

Uudised