Autor: Kalev Kreegipuu • 26. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks ainult Eesti keeldub oma põllumeeste aitamisest?

Eesti Põllumeeste Keskliit uuris, kuidas on otsustatud maksta siseriiklikke toetusi ELi uutes liikmesriikides. 

On arusaadav et inimesed, kes ei hooma põllumajandustootmise eripära ning ei tunne maailmas ja Euroopas toimivaid keerulisi toetussüsteeme, ei mõista ka põllumeeste nõudmisi.

Kõige lihtsam on ehk neist aru saada võrreldes meie situatsiooni naaberriikidega. Olgu siis ka siinkohal lisatud tabel, mis näitab, kuidas on otsustatud maksta siseriiklikke toetusi teistes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides.

Tabel on koostatud teiste riikide põllumeeste organisatsioonidest ja põllumajandusministeeriumist saadud info baasil.

 

Nagu tähelepanelik lugeja märkab puuduvad tabelist Eesti ja Küpros, kes uutest liikmesriikidest ainsatena on otsustanud siseriiklikke toetusi üldse mitte maksta. Eestile maksimaalselt lubatud maht 2015 aastal oleks olnud 23,013 miljonit eurot.

 

Kas see raha ka põllumeesteni jõuab, sõltub poliitilistest otsustest – eelkõige Vabariigi Valitsusest ja Riigikogust.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960