Nädala börsiuudised: turud on piimatoodega üleujutatud

Turud on piimatoodega üleujutatud; ELi kvootide kadumine tähendab suuremat tootmist; teraviljaturg võib olla oodatust paremas seisus, jt teemad.

Turud on piimatoodete poolt üleujutatud
Fonterra juhatuse esimees John Wilson ütles, et „maailmaturud on piimatoodete poolt üleujutatud“. Tema sõnul kannustas suurt tootmist 2013-2014 aastatel olnud kõrged piimahinnad.
„Seda pakkumise tasakaalutust on võimendanud head kasvutingimused paljudes regioonides,“ ütles Wilson.
Need kommentaarid tulid päev pärast seda, mil Fonterra teatas, et eelmise kuu jooksul on tootjatelt kokku kogutud 7,7 protsendi võrra rohkem piima kui eelmise aasta samal ajal, vaatamata sellele, et hooajaliselt peaks toodang hetkel väiksem olema.
Viimase 11 kuu jooksul on keskmine kasvuprotsent olnud 1,5 protsenti – seega on tootmine järsult kiirenenud.
Austraalia toodang kasvas eelmisel kuul 2,9 protsendi võrra ja USAs 1,7 protsendi võrra (võrreldes eelmise aasta sama ajaga).
ELi kvootide kadumine tähendab suuremat tootmist
Euroopa Liidus tulenevad kõige hiljutisemad andmed veebruarist, mil toodang kukkus 0,5 protsendi võrra. Seda seostatakse aga kvootidega – veebruaris olid piimakvoodid veel kehtivad ning piimafarmerid hoidsid oma tootmist tagasi. Praeguseks on kvoodid aga ära kaotatud.
„Nüüd, mil kvoodid on kadunud, usub enamus turuosalisi, et Euroopa toodang hakkab kasvama,“ ütles Fonterra kolmapäeval avaldatud raportis.
Piimahindasid jälgiv Global Dairy Trade indeks odavnes 19. mail 2,2 protsenti – tegemist on juba viienda järjestikuse langusega. Lühemas perspektiivis olulist piimahindade taastumist ei oodata. Mõned aga usuvad, et piimahinnad võiks 2015. aasta lõpuks taastuma hakata.
Teraviljaturg võib olla oodatust paremas seisus
Maailma teraviljatoodangu pakkumise prognoosid „võivad olla pessimistlikumad kui esialgu arvati,“ teatas Australia & New Zealand (ANZ) pank. Nende sõnul on alahinnatud nisu ja riisi nõudlust.
USA põllumajandusministeerium avalikustas 2015-2016 aasta esimesed prognoosid, kust selgus, et söödateraviljade hindade jaoks on turuolukord survestav.
ANZ sõnul põhinevad need prognoosid eeldusel, et „nõudlus teraviljade vastu on väike – kõvasti alla keskmise taseme“.
„Me seaks selle küsimärgi alla, sest madalamad hinnad peaksid ju nõudlust suurendama,“ ütles põllumajanduslike toorainete ökonomist Paul Deane.
Ministeerium prognoosib, et 2015-2016 aastatel suureneb nõudlus vastavalt 0,2 ja 0,9 protsenti. ANZ sõnul on ajaloolisi standardeid silmas pidades üllatavalt väike, arvestades seda, et ainuüksi rahvastiku kasvu tõttu tõuseb nõudlus protsendi võrra aastas.
Põllumajandusministeeriumi pessimistlikud prognoosid viisid teraviljade maailmaturu hinna alla. Maisi hind langes nädalaga 3,15 protsenti ja buššel maksab Chicago börsil 3,535 dollarit. Nisu buššel maksab 4,89 dollarit – see on 6,4 protsenti vähem kui nädal aega tagasi.
Töötlemata riisi hind kukkus 1,9 protsendi võrra ning üks kvintal maksab 9,51 dollarit. Sojaubade buššeli hind langes 5 protsendi võrra 9,26 dollarini.
Euroopa riikides teraviljad erakordselt heas seisus
Põllumajandusettevõte Origin Enterprises ütles, et Suurbritannias, Poolas ja teistes Euroopa riikides on tingimused teraviljade kasvatamiseks head.
Ettevõte ütles, et Suurbritannias on teraviljade kasv olnud kevadel oodatust väiksem, aga „teraviljade olukord tervikuna on suurepärane ning kaotused on minimaalsed“.
Ka Euroopa Komisjoni Mars (The Monitoring Agricultural ResourceS) teatas, et tõstis oodatavat teraviljade produktiivsust hektari kohta Suurbritannias 8,14 tonnini.
Hariliku teravilja produktiivsust tõstis Mars Euroopa Liidus tervikuna 5,93 tonnini hektari kohta.
Origin lisas, et Poolas on kevadel olnud väga soodsad kasvutingimused ning Euroopa Liidu suuruselt kolmanda teraviljatootja (Prantsusmaa ja Saksamaa järel) „saak on suurepärases seisus“. Ka Prantsusmaal on nende sõnul erakordselt head tingimused.
Erandina võib välja tuua Ukraina, kus olukord on mõnevõrra paranenud, aga Ukraina grivna langusest tulenenud kulude kasv ja likviidsuse vähenemine tähendavad, et tootjad ei pane produktiivsusele niivõrd palju rõhku. See vähendab ka tootmist ühe hektari kohta. Üleüldine teraviljade külvipindala väheneb Ukrainas ühe miljoni hektari võrra.
Pariisi detsembrikuu nisufutuuride hind langes nädalaga 3,2 protsendi võrra 180 euroni tonnist.
Elevandiluurannik võib kaotada maailma suurima kakaoeksportija tiitli
Maailma suurim kakaoeksportija on hetkel Elevandiluurannik. Riik võib selle positsiooni aga kaotada, sest ekspordimakse on tõstetud ja see vähendab ka sisemaist tootmist ja töötlemist.
Aafrikas asuv Ecobank prognoosisi, et Elevandiluuranniku kakaojahvatamine kukub 2014-2015. aastal 500 000-540 000 tonnini. Eelmisel aastal jahvatati 570 000 tonni kakaoube, mis oli ühtlasi ka rekord.
Taoline prognoos peegeldab seda, kuidas sektor on sattunud ebasoodsasse olukorda. „Kõige suuremat mõju on avaldanud fiskaalpoliitika muutumine, mille tõttu tõsteti ekspordimakse 25 protsendi võrra,“ ütles Ecobank.
See tähendab, et maailma suurimaks kakaotöötlejaks võib saada Holland. Taoline olukord iseloomustab olukorda, kus kakaod töödeldakse järjest enam tarbija-riikides, mitte tootja-riikides.
Alates märtsi lõpus saavutatud põhjast on kakao hinnad tõusnud juba 17 protsenti. Viimase nädala jooksul on kallinemine aga peatunud ning hinnad on taandunud veidi üle 2 protsendi.
Naftatootmist ei vähendata
Toornafta hinnad olid eelmisel nädalal languses – WTI kukkus 4 protsendi võrra 58,23 dollarini barrelist ja Brent odavnes 5,8 protsendi võrra 62,58 dollarini barrelist.
Hinnad on piisavalt kõrgel selleks, et tootmist märkimisväärselt ei vähendata. Nii teatas näiteks Iraak, et tõstab järgmisel kuul oma naftaeksporti 26 protsendi võrra.
Nafta hind on aasta ajaga kukkunud ligi 50 protsenti. Viimastel kuudel on toimunud mõningane taastumine, aga arvatakse, et praegusest hinnatasemest alates hakkab tootmine jälle kasvama, mis peaks hindadele omakorda survestavalt mõjuma.
See tähendab, et madal nafta hinnatase ei ole ajutine ning tõenäoliselt püsivad ka bensiinihinnad veidi pikemalt madalal.
Maagaasi hind tõusis 0,73 protsendi võrra ja ühe Briti soojusühiku (293,3 kw/h) hind on 2,71 dollarit.

 


 

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised