Autor: Mariliis Pinn • 1. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas mullamutte peletada?

Mutte aitavad hävitada ka koerad ja kassid
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Arusaam, mis kahju need mutid ikka teha saavad, on petlik - kahjustusi ei ole peale mullakuhilate ehk kohe märgata. Hiljem võib ette tulla aga maa vajumist ja tühjade urgude täitumist uute asukate, põld-uruhiirtega.

Muttide peletamine on poolik lahendus ja vahel ka täiesti ebaefektiivne, kuna mutt lihtsalt väldib kohta või kaevab uue käige vahetult reostatud käigu kõrvale. Muttide püsivaks tõrjumiseks on erinevaid vahendideid ja püüdmismeetoditega. Ühed levinumad ja kõige efektiivsemad on lõksud.

Mutipeletaja rikkalik arsenal

Kevad on parim aeg muttide püügiks, kuna mais-juunis alustavad nad uute käikude ja tunnelisüsteemide kaevamist. Kõige lihtsam ja mugavam on mutte püüda pindmiste söögiringide käikudel - mutt külastab tunneleid ja nopib sealt vihmaussikesi ja muud söödavat.Tõhusaim relv mutisõjas on tõenäoliselt labidas, millega enne päiksetõusu värske mullahunniku juures passida - kui muld liikuma hakkab, tuleb see lihtsalt muti tabamiseks üles paisata. Tõsi, meetod samas tülikas ja aeganõudev.Üha enam võidab populaarsust ka mutipeletaja, mis tekitab regulaarse intervalliga maapinnas võnkeidmis ja seetõttu mutid ja teisedki käikudes elutsevad närilised eemal peaks hoidma. Et mutid on aga paikse eluviisiga ega jäta kodu maha kerge südamega, võib nende lahkumine pärast seadeldise tööle rakendamist võtta aega kuni kolm nädalat.Maatüki võib piirata ka keppidega, mille külge on kinnitatud tiivik - kepi külge seotakse traat, mille teine ots juhitakse maasse. Antud meetod põhineb tõsiasjal, et mutt on ülitundlik vibratsiooni ja helivõngete suhtes. Samamoodi toimib ka pidev muruniitmine ja muu maapinnal lärmakas tegevus.Taimed tulevad muttide tõrjumisel appi

Mutte aitavad hävitada ka koerad ja kassid - kui  vooliku abil nende käigud vett täis lasta, on mutid sunnitud käikudest lahkuma, koerad ja kassid hoolitsevad edasise eest. Muttide peletamiseks on saadaval ka vänge lõhnaga Detia kuulid, mis iga poole meetri järel maasse kaevatult moodustavad läbimatu tõkke. Samuti on olemas mutilõksud, mis tuleks lihtsalt seadistada vastavalt juhistele. Oluline on seejuures lõksuauku aga mitte liiga suurt teha - lõks peab minema püüdmiskäiku tihkelt.Ka taimi sobib muttide tõrjumisel appi võtta. Tuntud mutitõrjevahend on harilik rass. Selleks kasutatakse esimese kasvuaasta taimede ebameeldiva lõhnaga lehti. Hakitud lehed torgatakse muttide ja vesirottide käikudesse. Selle töö juures on soovitatav kasutada kindlasti kummikindaid, sest rass on mürgine taim ja võib tekitada nahaärritust.Teine mutitõrjeks sobiv taim on aedruut, mille juured sisaldavad kumariini, mille lõhn peletab mutte ja vesirotte. Ebameeldiv lõhnaga on nende jaoks veel ka mürgiseid sibullilli: nartsisse, liiliaid, krookuseid, püvililli. Samuti mõjub mutile peletavalt õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste käikudesse panemine. KES ON KES Mutt, inimesi segav kaevur

- Mutt on väike tömbi kehaga ja musta sametise karvaga imetaja. Mutil sünnib mais-juuni 2-9 poega.- Muti eluiga võib küündida kuni 7 aastani.- Mutil on tugevate küünistega labidjad esijäsemed, millega ta suudab rajada ööpäevas kuni 30 m käike. Ühel hektaril teostavad mutid aastaga mullatöid kuni 25 tonni ulatuses.- Üheainsa tõukega suudab sajagrammine mutt välja lükata kuni 800 g mulda.- Käikude ja tunnelite süsteemid võivad olla mitme või veel enama tasandilised. Pesa võib olla ka kahe meetri sügavusel.- Peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul. See on põhjus, miks ta uuristab uusi käike ja urgusid. Seetõttu on tal ka suur energiakulu. Ta võib süüa päeva jooksul märksa rohkem, kui ise kaalub (aastas 36-37 kg vihmausse). Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid.- Muti kasulikkus on vaieldamatu niisketel niitudel ja metsades, kus ta õhutab ja segab mullakihte. Kuigi ka aias hävitab olulisel määral mullas elutsevaid kahjureid.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960