Autor: Tiiu Annuk • 3. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Karjamaa raiheina ja teisi aluskõrrelisi tuleks niita 5-7 cm kõrguselt ja sobiv faas on kõrsumise algusest kuni loomise alguseni, ohtetut lustet ja päideroogu niidetakse 8 cm kõrguselt, samuti kõrsumisest loomise alguseni. Punast ning roosat ristikut 5-7 (sügisel 10) cm kõrguselt alates õiepungade moodustumisest kuni õitsemise alguseni. Valget ristikut niidetakse nii madalalt kui võimalik, kuna tema kasvu kõrgus on ainult 10-18 cm. Lutserni optimaalseks niitekõrguseks loetakse 8-10 cm.

Esimese niite kõrgus ei tohiks olla väga madal, seega mitte ajada taga viimast sentimeetrit, kuna mulla ja vana kuluga saastumine on siis kõige suurem, see soodustab omakorda riknemist ja hallitust silos ning rikub sööda kvaliteeti ning toiteväärtust. Lisaks toodavad hallitusseened mükotoksiine, mis on suureks ohuks karja tervisele.

Liiga madal niide võib pidurdada taimede kasvu ja vähendada oluliselt järgmise niite saagikust. Rohtu soovitatakse närvutada kuni 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 48 tundi. Seeläbi paraneb fermentatsioon ning vähenevad sileerimise kaod. Samuti on pärsitud proteiinide lõhustumine loomade jaoks mitteomastavaks.

Kindlasti peaks silmas pidama, et lämmastik oleks antud enne esimest niidet vähemalt 4 nädalat, et taim suudaks omastada kogu lämmastiku, kuna vaba lämmastik raskendab rohumassi sileeruvust ning takistab kiiret pH langust, mis omakorda mõjutab silo kvaliteeti ja söödaväärtust. Väga oluline on silo tegemisel fermentatsiooni kiirus, sellega säilitame silos rohkem energiat ja proteiini. Et tagada silo säilivus, on oluline jälgida, milline on pH kolm nädalat pärast silo tegemist, samuti peab jälgima, kui kiiresti langeb pH alla 4,5, et silos peatuks proteiinide lagunemine. Kiiret pH taseme langust on võimalik saavutada lisades piimhappebaktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid. PH-taseme kiire langus sileerimise esimestel etappidel vähendab haljasmassis oluliselt enterobakterite sisaldust. Kuid kui silos on kas aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajärjeks olla pH tõus ning enterobakterite arvu kasv loomatervisele ohtlikule tasemele. Puuduliku sileerimise käigus (nt puudulik tallamine) lisanduvate ebasoovitavate bakterite hulgas domineerivad esialgu põhiliselt Erwinia herbicola ja Rahnella aquitilis.

Need asenduvad hilisemal silo säilitamise perioodil teiste bakteriliikidega nagu Escherichia coli, Hafnia alvei ja Serratia fonticola, millest E. coli on tervisele kahtlemata üks kõige ohtlikumaid.

Kvaliteetse silo saab kindlustuslisandiga, milles on piisav arv piimhappebaktereid.

Eestis silotootmise tingimustele ja kultuuridele sobivaks kindlustuslisandiks on kindlasti Sil-All FVA, mis on tänaseks saanud Euroopa Liidus ja Eestis heakskiidu kasutamiseks ka mahetootmises. Sobib kasutada nii kõrrelistele kui segudele liblikõielistega tänu sellele, et sisaldab 1 miljonit piimhappebakterit ja 4 ensüümi. 1 kg-st silokindlustuslisandist piisab 500 tonni silo valmistamiseks. Sil-All FVA kasutamine annab silole hea kvaliteedi ja ka hea maitseomaduse tänu piimhappelisele käärimisele, see omakorda tagab maksimaalse silosöömuse – rohkem piima silost! Samuti hoiate te kokku kiire fermenatsiooniga silokadude arvelt niitmisest söötmiseni, seega kokkuvõttes tuleb silo madalama omahinnaga.

Kindlasti tasub võtta ise või pöörduda Scandagra spetsialistide poole ja lasta võtta niiteproove laboris analüüsimiseks, et teada saada taimedes olev proteiini- ja kiudainete sisaldus, mis on abiks optimaalse niiteaja alguse määramiseks. Fakt on see, et hea silo tegemine maksab sama palju kui kehva silo tegemine, majanduslik tulemus aga erineb kordades

Eesmärk 2015

• Toota silo madalama omahinnaga (vähem kadu niitmisest kuni söötmiseni );

• Rohkem proteiini ja energiat piima tootmiseks toodetud hektari kohta hooaja jooksul 10 000 liitri piimatoodanguga loomale, et saavutada 55 % silo põhist piimatootmist peaks 2015. aasta silo eesmärgiks seadma :

• Seeduvus min 64%

• Toorproteiin 15-18 %

• Kuivaine 28 -36 %

Hea maitsvusega piimhappeline käärimine silos - lisades 1miljonit piimhappe bakerit 1 tonni niitemassi kohta.

Kuna käimas on aktiivne silotegu, siis seekord on põlluinfo valminud koostöös Pilleriin Puskar’iga, Alltech Eesti nõustajaga silo ja söötmise alal. Pilleriin jagab meeleldi vajadusel täiendavat infot. Temaga saab ühendust võtta kas meili teel [email protected] või telefonil 50 52 846.

Vaata lisaks: Alanud on 2015. aasta siloseire.

Tulemustega saab tutvuda Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel

Loe pikemalt põlluinfot SIIT.