Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 4. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks on lutserni mügarbakterid tundlikud mulla happesuse suhtes ning kasvavad hästi Ph 6,5-7,5 piires. See on tingitud asjaolust, et õhust lämmastikku siduvad bakterid töötavad hästi just sellistes keskkonna tingimustes. Mulla happesust saab reguleerida lupjamisega, mida peab tegema enne külvi.

Taimede väetamine ning toitainete vajaduse määramine on teiseks kontrollitavaks ja kriitiliseks faktoriks lutserni kvaliteedi tagamisel.

Enamikus piirkondades alustab lutsern kasvamist varakevadel ja lõpetab hilissügisel, vajades kasvuks pidevalt toitaineid. Toitainete vajadus on küllalt varieeruv. Lutserni saagiga viiakse põllult 1 tonni kuivaine kohta 23 kg lämmstikku (N), 6 kg P2 O5 , 25 kg K2 O ja 2,3 kg väävlit (S).

Sobilik väetis peale I või II niidet võiks olla: 0-10-40-3 lisaks mikroelemendid Boor, Magneesium.

Rhizobium bakteritega varustatud lutsern katab täielikult taimede lämmastiku vajaduse, kuid vastrajatud põllul peab lisama 17-22 kg N / ha. Teisest küljest mullast võetud P ja K ning teised elemendid vähenevad kiiresti kui just väetamisega neid ei asendata.

Fosforil on mitmed eluliselt tähtsad funktsioonid lutserni kasvatamisel, see tõstab taimede seisukindlust, kiirendab juurte kasvu, suurendab mügarbakterite arve ja võimet siduda lämmastikku. Taimede taaskasv ja taastumine on kiiremad võrreldes olukorraga, kus fosfor on defitsiidis, üldiselt on teada et fosfori liikuvus mullas on väike. Fosforipuudusega taimede lehed muutuvad heleleroheliseks, helesinakaks. Taimede varred muutuvad lillakaks või punakaks. Kasulik on taimi fosforiga ennetavalt varustada.

Lutsern omastab ja eraldab mullast suurtes kogustes kaaliumit seejuures enam kui ühtegi teist toiteelementi. Lutserni taimed võivad sisaldada 2-3 % kaaliumit. Kaaliumil on mitu kriitilist rolli taimede kasvus ja arengus: ennetab haiguste esinemist ja etendab tähtsat osa lämmastiku sidumise suurendamisel. Piisav kogus kaaliumi suurendab samuti taimede seisu- ja talvekindlust. Kaalimi puudusest ilmuvad lutserni taimede lehtedele valged täpid. Valged täpid ilmuvad esimestena alumistele lehtedele. Kui kaaliumi puudus jätkub, muutuvad lehed kollaseks ja hiljem närbuvad.

Väävli puudus vähendab saaki, proteiini sisaldust ja sööda väärtust. Väävli puudus ilmneb enamikel juhtudel sademeterohketes piirkondades, liivmuldadel ja kunstliku niisutamise korral kui kastmisvees ei ole piisavalt väävlit. Väävli puudusest muutuvad lehed hele roheliseks kollakaks. Varred on sirged ja taimel on vähe külgvõrseid.

Mõnikord peab väetamisel tsinki ja boori lisama.Lutsern annab väljapaistva põhisööda ja rohustuid tuleb säilitada produktiivsena õige hooldamise ja väetamisega pikema aja jooksul. Väetamiseks tuleb eelnevalt teha mullaanalüüsid, määrata taimede toiteväärtust, järgida kohalikku teavet, toiteelementide varasemat lisamist.

Kindlasti aitab lutserni taimiku kasvule kaasa veiseläga kasutamine. Võimalusel väetada lägaga kohe peale I või II niidet, mitte varakevadel vegetatsiooni alguses. Lägaga väetamisega ei tohi jääda hiljaks. Koristatud lutsernipõllule peavad hiljemalt järgmisel päeval tulema lägalaotamise masinad.

Ka sellise madala piimahinna tingimuste juures, et saa ilma talvituvate kultuuride väetamiseta. Selleks, et taimik 4-5 aastat püsiks, peame kasvavale taimele andma toitaineid. Nüüd kui on käes õige lutserni koristamise aeg, peame valmistuma ka taimede väetamiseks. Enne niitmist vaadelge hoolikalt millises seisus taimed on ja milliseid kõrvalkaldeid õigest taime väljanägemisest täheldate.

Edu esimese niite koristamisel ja sileerimisel.

Allikas: Hoard’s Dairyman

Refereerinud ja täiendanud prof. Hindrek Older.

Vaata lisa: http://www.oldergrupp.ee/

Autor: põllumajandus. ee