KPMG uuring: Eesti kasutas eurotoetusi kõige usinamalt

Lõppenud eelarveperioodil kasutasid Kesk- ja Ida-Euroopas kõige paremini Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eesti, Leedu ja Läti, näitab KPMG analüüs.

Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis oli kõige parem Eestil (11 protsenti), Leedul (12) ja Lätil (19) ning kõige kehvem Rumeenial (54). Eestis oli 2014. aasta lõpuks lepingutega kaetud ühtekokku 98 protsenti ja välja makstud 87 protsenti ELi poolt eraldatud toetuste mahust, näitab analüüs. Protsentuaalselt oli väljamakseid kõige rohkem Leedus (88 protsenti summadest), Eestis ja Ungaris (87) ja Lätis (86), teatas KPMG Baltics OÜ.

„Balti riigid on olnud viimastel aastatel kõige efektiivsemad toetuste kasutajad ning oma positsiooni suudeti hoida. Perioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi. Kuid raport märgib ka, et Eesti taristusse tehtud suured investeeringud on tekitanud arutelu, millist mõju avaldab nende haldamise ja hooldamise kulu riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetele. Samuti on linnastumine Eestis endiselt probleemiks, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.

Eestis tehti eelarveperioodil 2007-2013 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Lisaks paigutati raha kaasaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.

Eurotoetused moodustasid 17 protsenti Eesti SKPst

Eurotoetused moodustasid eelarveperioodil 17,4 protsenti Eesti SKPst, mis oli veidi enam Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest (15,5 protsenti). Kõige rohkem mõjutasid toetused SKPd Ungaris (24,1 protsenti) ning kõige vähem Horvaatias (3 protsenti).

„Uuel eelarveperioodil tuleb eurotoetusi rakendada nii, et neist tõuseks suurt tulu pikas perspektiivis. Sisuliselt on tegu tulevikuinvesteeringutega, mis peavad toetama riigi majandusarengut ning üldise heaolu tõusu,“ märkis Jegers.

Eelarvperioodiks 2014-2020 on Eestile eraldatud 5,9 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Raport märgib, et pikas perspektiivis muutub Eesti netosaajast netomaksjaks ning seetõttu on vaja eurotoetustele läheneda strateegiliselt, et nende mõju oleks püsiv. Uue eelarveperioodi keskne eesmärk on tootlikkuse ja tööhõive kasv, mille saavutamiseks investeeritakse 30 protsenti toetustest haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalsesse kaasamisse ning teised 30 protsenti teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse süvendamisesse. Erinevalt varasemast perioodist läheb vähem raha transporti, ressursitõhususse ja keskkonnakaitsesse.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised