Autor: Mait Kraun • 5. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nädala börsiuudised: Teravilja hindasid tõstis nõrgenev dollar

ELi direktiivid ähvardavad Saksamaa nisutootmist; kohvi hinnad hakkasid järsult tõusma; OPEC jätab tootmismahud suure tõenäosusega samaks.

ELi direktiivid ähvardavad Saksamaa nisutootmist

Saksamaa parlamendis menetluses olev uus väetiste kasutamist piirav seaduseelnõu võib ohustada riigi positsiooni kõva nisu tootjana, hoiatasid turuosalised.

Saksamaa teraviljakaupleja Verein Der Getreidehändler der Haburger Börse (VgD) hoiatas, et Saksamaa proteiinirohke nisu tootmist ähvardavad „drastilised tagajärjed“, kui seaduseelnõuga hakatakse lämmastikväetiste kasutust piirama.

Saksmaa on Euroopa Liidus üks võtmeriike, kes varustab kvaliteetse nisuga nii ELi liikmesriike kui ka arenevaid riike. Piirangud on Saksamaa positsioonile suureks ohuks.

Saksamaa põllumajandusettevõte Bayerische Warenvermittung (BayWa) ütles, et „koduste teraviljatootjate jaoks tekitab regulatsioon uue väljakutse – kuidas tagada piisav hulk toitaineid?“

„Eriti mõjutab see kvaliteetset  jahvatatud nisu (milling wheat) – see on Saksamaa põllumajanduse ekspordi jaoks üks tähtsaim toode,“ ütles BayWa.

Saksamaa plaanib seaduseelnõu selleks, et täita 1991. aastal loodud Euroopa Liidu nitraatide direktiivi. Euroopa Komisjon on viimasel ajal Saksamaad ähvardanud kohtu ja trahvidega, et riik hakkaks direktiive täitma.

Direktiividest lähtuv nitraatide väiksem kasutus tähendab aga seda, et Saksamaa nisus olevate proteiinide hulk väheneb. Samuti väheneb ka üleüldine toodang.

Taani hakkas direktiive täitma juba 1992. aasta alguses. Alates sellest on nisus olevate proteiinide hulk kukkunud 12 protsendilt 8,4 protsendini.

Teravilja hindasid tõstis nõrgenev dollar

Jahvatatud nisu (milling wheat) detsembrikuu futuuride hind tõusis nädalaga Euronext turul 2,6 protsenti 184,75 euroni tonnist. Chicago börsil tõusis nisu hind 7,57 protsenti 5,25 dollarini buššelist. Arvatakse, et suur hinnatõus Chicago börsil oli tingitud dollari tugevnemisest ja see sundis erinevaid turuosalisi oma langusele panustavaid positsioone vähendama. Nisu hinnale mõjus toetavalt ka USA lõunaosa vihmad, mis on olnud oodatust intensiivsemad ja saagikust vähendama hakanud.

Seda oli näha ka teiste teraviljade hinnaliikumises. Kaera hind tõusis 5,8 protsenti 2,54 dollarini buššelist. Töötlemata riisi hind tõusis nädalaga 4,36 protsenti 9,925 dollarini buššelist. Sojaubade buššeli hind kasvas 2,21 protsendi võrra 9,465 dollarini. Maisi hind tõusis 2,8 protsenti 3,63 dollarini.

Kohvi hinnad hakkasid järsult tõusma

Kohvi hind hakkas tõusma, sest muret on tekitanud toodangumahud Brasiiliast Indoneesiani. Erinevad pakkumist vähendavad asjaolud on sundinud riskifonde oma langusele panustavaid positsioone vähendama.

Arabica kohvi juulikuu futuurid on viimase nädala jooksul tõusnud 8,8 protsenti ja üks nael kohvi maksab New Yorgi ICE börsil 1,36 dollarit. Robusta kohvi tonnihind ületas Londoni börsil 1700 dollari taseme.

Eelmisel nädalal jõudis Arabica kohvi spothind 14 kuu madalaima tasemeni. Robusta kohvifutuurid jõudsid eelmine nädal 18 kuu madalseisu.

Riskifondide kohvi langusele panustavate positsioonide hulk oli veel eelmisel teisipäeval 17 kuu kõrgeimal tasemel.

Indoneesia kohviekspordi prognoose aga vähendati 50-100 000 tonni võrra 600-650 000 tonnini. Peamiselt tuntakse muret El Nino pärast, mis Kagu-Aasias pidevalt põudasid tekitanud.

Brasiilias on aga vastupidine probleem – liiga palju vett. Kohviistandusi on tabanud paduvihmad, mis kestavad veel kaks nädalat.

„Vihmad on töid edasi lükanud ning takistanud viljade õiget kuivamist,“ ütles Conselho Nacional do Cafe president Silas Brasileiro.

Samas tuleks ka arvestada, et Brasiiliast oodatakse vaatamata vihmadele rekordilist saaki, mis võiks hinnad uuesti langema panna.

OPEC jätab tootmismahud suure tõenäosusega samaks

Maailma suurim naftariike koondav organisatsioon OPEC usub, et nende strateegia töötab. Nende eesmärk on hoida hindu madalal, et suuremate kuludega tootjate turuosa väheneks.

OPECi riikide ministrid ütlesid, et naftahinna väljavaade on veidi paranenud, sest hinnad on 65 dollari lähedal barrelist stabiliseerunud. See hinnatase on tunduvalt kõrgemal kui jaanuaris saavutatud 45 dollarit. Vähesed aga usuvad, et nafta hinnad võiksid lähemas tulevikus märkimisväärselt tõusma. Turgudel on jätkuvalt ülepakkumine.

Iraagi naftaminister Adel Abdel Mahdi ütles, et grupi sees on tunda „leppimist“, isegi kui mõnedel riikidel on raskusi madalate hindadega harjumisel. Nad on olnud harjunud, et naftahinnad on pidevalt üle 100 dollari barrelist.

„Üldiselt ollakse optimistlikud ja praeguse olukorraga on lepitud,“ ütles Mahdi, kui temalt küsiti, kas organisatsioon võiks oma poliitikaid 5. juunil toimuval kohtumisel muuta.

Seega on ebatõenäoline, et OPEC oma poliitikaid muutma hakkab. See peaks aga nafta hinda tagasi hoidma, mis tähendab omakorda, et bensiinihinnad jäävad tõenäoliselt veel märkimisväärseks ajaks madalale tasemele.

WTI toornafta hind langes nädalaga 0,36 protsenti ja Brent kukkus 0,79 protsenti. Kumbki maksis nädala lõpus 58,02 ja 62,08 dollarit barrelist. Väikse mastaabiga langus iseloomustab uut olukorda, kus hinnad on stabiliseerunud.

Maagaasi hind langes 2,95 protsenti ja ühe Briti soojusühiku (293,3 kw/h) hind on 2,63 dollarit.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960