Balti rohumaadelt Šveitsi poelettidele - lihaveiste uued turustamise võimalused

Reedel, 5. juunil, toimus Rõuge vallas, Sänna külas Estonian-ACB Vianco korraldatud tõuveiste müügipäev.

Estonian-ACB Vianco juhataja Janek Mustmaa sõnul toimub selline üritus juba kolmandat korda ning on järk-järgult muutunud üha populaarsemaks. Päeva jooksul tutvustati uut lihaveise tõugu – Tirooli Hall ning tehti ülevaade projektist „Baltic Grassland Beef“. Samuti said osalejad hea kõhutäie Arke Lihatööstuse poolt.

Tirooli Hall – uus lihaveisetõug Eestis

Tirooli Hall jõudis Eestisse esmakordselt juuni esimestel päevadel. Kokku toodi Mustmaa sõnul siia 31 looma, kes kõik olid juba 5. juuniks müüdud, kuid sellegipoolest taheti loomi näidata ka laiemale huviliste ringile.

„Tirooli halli tiine mullika hinnad jäävad 2000-2500 euro kanti. Huvi uue tõu vastu on suur ja meil on sügisel plaanis tuua järgmine koorem loomi,“ ütles Mustmaa.

Lisaks Eestisse toodud Tirooli Hallidele, müüdi 35 looma ka Leedu farmidesse. Peale uue tõu oli müügis ka nö teada-tuntud lihaveisetõuge, kes ka osaliselt omale omaniku leidsid.

Tirooli Hall on pärit Austria mägedest, üle 1000 meetri merepinnast ning seega on ta väga vastupidav erinevatele ilmastikutingimustele. Lisaks on ta ka väga heade tõuomadustega – pikk eluiga, piimatoodang üle 5000 kg aastas, heade emaomadustega, rahuliku loomuga ning võrreldes teistega kõige suurema kasuliku eaga.

Põhjuseid, miks valiti ostuks just Tirooli Hall oli mitu. „Tal on hea piimatootlikkus, lisaks on ta rahulik ning äärmiselt sümpaatne,“ põhjendas Kai, kes oli tulnud müügipäevale Muhumaalt, oma valikut uue tõu ostmise osas. OÜ Lahe Maamees perenaise Diana Pärna sõnul on Tirooli Hallil väga head tulemused ristamisel, seda just piimakuse poole pealt. See oli ka üks põhjustest, miks loom enda ettevõttessegi soetati.

 „Baltic Grassland Beef“ – Balti rohumaadelt Šveitsi poelettidele

Tirooli Hall jõudis Eestisse läbi tiheda koostöö Austria, Eesti ja Šveitsi ettevõtete. Viimasel kahel riigil on käsil ka lihaveiseprojekt „Baltic Grassland Beef“, mis on reaalselt toiminud aastast 2012. 

2018. aastaks on planeeritud realiseerida läbi projekti 18 000-20 000 lihaveist Balti riikidest. 

Janek Mustmaa lisab, et projektiga võib liituda iga lihaveisekasvataja, kes vastab teatud nõuetele. „Ennekõike peaksid täidetud olema teatud loomade heaolu puudutavd nõuded, näiteks on kohustuseks loomade väline jalutusala talveperioodil ning korralik söötmisala,“ selgitab Mustmaa. Eestis on  praeguseks Mustmaa sõnul ettevõtmisega kaasa tulnud 80 farmi. Lisaks Eestile on liitunud ka Lätis ca 40 ja Leedus 60 lihaveisekasvatusega tegelevat ettevõtet. Huvi projekti vastu kasvab järk-järgult. Samuti on Baltic Grassland Beefil ka talunikule oma laenufond, mis on mõeldud kvaliteetse tõumaterjali soetamiseks, seda siis eesmärgiga kiirendada  kvaliteedi tõstmist lihaveisefarmides.

Enne vundament, seejärel torn

Vianco ühe asutajaliikme, Ivo Wegmanni, eesmärgiks on kasvatada projektiga alla kõigepealt tugev vundament ning alles seejärel hakata sellele laduma torni. 15 aastat tagasi Eestis turistina käies täheldas Wegmann, et siin on palju rohumaad, mis seisavad tühjalt. Siin nägi ta potentsiaali kasutada oma 40 aastast Šveitsi kogemust lihaveisekasvatuse arendamisl ka Eestist.

Tänaseks on Estonian-ACB Vianco tegutsenud Eesti turul peaaegu 10 aastat, tegeldes põllumajandusloomade vahendamisega nii eksportturgudele kui Eesti lihatööstustele. 1. juulist muutub Estonian-ACB-Vianco OÜ Baltic Viancoks, kuna ettevõtte tegevusega laienetakse Baltikumi. Wegmanni sõnul on ettevõtte eesmärgiks pakkuda Baltic Grassland Beef-i projektis osalevale tootjale turuhinnast 10-15% kõrgemat hinda. „Hetkel on olukord selline, kus projekti kaudu Baltikumist tuleva liha kvaliteet on kõrgem, kui Lõuna-Ameerikast tuleva veiseliha oma,“ lausus Wegmann.

Mustmaa lisas, et projekti kaudu toodetav liha on tulnud farmidest, kus kandvaks ideeks on arusaam, et kasumlikkus lihaveisekasvatuses sõltub kui hästi suudab veis väärindada ennekõike rohusöötasid, põhikarjaloomad kestavad karjas pikka aega ja neil on piisavalt piima kasvatada üles tugevad järglased.

Projekti algatus tuli Šveitsi kaubandusketi Coop poolt

Lihaveiste arv viimastel aastatel on olnud pidevas tõusus. Tõenäoliselt tõuseb see ka lähitulevikus, piimatootjate arvelt. Veiseliha söömise harjumus Eestis on küllaltki väike, seega on lihaveiste eksport sektori arenguks möödapääsmatu.

Baltic Grassland Beef projekti tugevuseks on see, et projekti algatus on tulnud nn. müügiketi viimase lüli – Šveitsi suurima kaubandusketi Coop poolt.  Coop on investeerinud projekti, asendamaks tulevikus seni Lõuna Ameerikast imporditud veiseliha Baltikumist pärit lihaga.

Lihaveisekasvatajale tähendab see seda, et on olemas pikas perspektiivis teadmine, millist looma kasvatada ja ka kindlast stabiilset turustamisevõimalust.

Vaata fotosid Sännas toimunud müügipäevast:

 

 

MIS ON MIS - Estonian-ACB Vianco

Ettevõtte põhitegevuseks on põllumajandusloomade kokkuost ja müük, samuti tõuloomade import. Peamisteks loomakategooriateks on erinevas vanuses veised nuumamiseks, tõumaterjaliks või tapmiseks.
Loomi ostetakse kokku Eesti põllumajandusettevõtetelt ja talunikelt.

Estonian-ACB Vianco peamisteks ostuklientideks Euroopa Liidus olid 2013. aastal Bronfort SPRL Belgias, Baltic-Calves SIA Lätis, UAB Agaras Leedus, Kroes & Jansma VOF Hollandis ning Meat Plant Biernacki Ltd. Poolas. Eestis turustati loomi enim Rakvere Lihakombinaadile.

2013. aasta müügimahuks kujunes 4 361 463 eurot. Müük teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ja ühendusevälistele riikidele moodustas 63% ettevõtte müügitulust.

Vaata lisa: http://www.eav.ee/

Galerii

Osale arutelus

  • Diana Salf

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

AVESCO AS otsib MEHAANIKUID

Manpower OÜ

15. august 2018

Uudised