Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võistleb edukalt lutserniga

Punase ristiku söödaväärtus on võrdne või isegi ületab lutserni väärtuse ühel ja samal koristusajal. Punast ristikut peab koristama veidi hiljem lutsernist. Ka siis on ristiku söödaväärtus võrdne lutserniga, mida koristati varem. Seega saame maksimumi toiteväärtusega põhisööda, mis on kõrge põhisööda osalusega ratsiooni koostamisel, kus põhisööda osalus on vähemalt 65 %. Samuti toetab kirjeldatud lähenemine kõrge piimatoodangu jätkumist.

Veel olulisest. Sööda toiteväärtuse seisukohast lähtudes, omab punane ristik ensüüme, mis pidurdavad proteiini lõhustuvust mööduva proteiini moodustamiseks (sünteesiks). Mööduv proteiin on uskumatult kallis isegi siis, kui seda lisada ratsiooni väikestes kogustes; seega võimaldab punane ristik toota piima madalama omahinnaga. On leitud, et punane ristik sisaldab hüperammoniaagi teket piiravaid baktereid, mis lõhustavad proteiini, vabastades sellega metaboliseeruvat energiat piima moodustamiseks. Sordiaretajad tahavad seda sisestada ka lutsernisse.

Tõsta ristiku kuivamise kiirust

Ristiku kuivamise kiiruse lahendamise võti peitub mahaniidetud kaare laiuses ja ühtlikkuses. Idee võeti lutserni närvutamisest. Katsed tehti USA-s 2012. ja 2013. aastal äärmiselt ebasoodsates (sage vihm) tingimustes kuues katses. Tulenevalt ilmastiku tingimustes venis esimese niite koristusaeg ja toimus ¼ kuni täieliku õitsemiseni. 

Esimene ootamatu avastus oli, et muljumine ei vähendanud närbumise kiirust saavutamaks 35 % kaaliumi sisaldus. Ristikul on mahlakas puitunud vars, mis eeldatavalt takistab närvutamist. Tegelikult mitte. Kui vart mehhaaniliselt mitte kahjustada, siis jätkub kapillaarne vedeliku liikumine sisse- ja väljapoole ning lehed kuivatavad vart ja taim närbub kiiremini. Sarnaselt toimub protsess lutserni närvutamisel. Samal ajal sõrmmuljur ei pruugi olla efektiivne, sest osa lehti võivad murduda lahti varre küljest.

Teine ootamatu avastus kuid mitte niivõrd kriitiline, oli kaare piirajate paigutamine allapoole, et saada laiem kaar. Selle tulemusena mahlased ristiku varred kuhjusid tompudeks kaare piiraja peale ning seejärel langesid maapinnale. Ebatasane kaar pidurdas järsult närbumist. Kui piirajad eemaldati täielikult, jaotus rohi ühtlaselt maapinnale. Kaare laius ei tohi jääda alla 80% niidulaiusest.

Joonis näitab, et kitsa kaare puhul kulub närvutamisele vähemalt 24 tundi. Ebaühtlane kaar ei anna mingisuguseid eeliseid kui jätta eemaldamata kaare piirajad. Lai ühtlaselt jaotunud kaar võimaldab uskumatult kiiresti närvutada mahaniidetud rohu.

Kaarutamine on oluline

Tunnistades mehhaanilist takistust ja esimese niite suurt saaki, mis mõjutavad närvutamist, saab neid piiranguid korrigeerida lisades kaarutamise 2 tundi pärast niitmist. Tekib võimalus ristikulehtede avamiseks päikesekiirgusele. Varases närvutamise faasis väljub niiskus lehtedest ning soodustab selle väljumist vartest. Seega varred kuivavad enne lehtede kuivamist. Samuti korrektselt tehtud kaarutamise puhul ei lange lehed ära varte küljest, sest nad on niiskemad kui varred.

Tiheda rohustu ja suure saagi korral peab vähendama kaaruti labade pöörlemiskiirust, et vältida rohu mähkumist nende ümber ning mittetäielikult lahti puistatud kaari.

Kokkuvõte

Kõikides katsetes kulus esimese niite punase ristiku närvutamiseks 30 %-ni kitsa kaare puhul 24-30 tundi.Viies katses kuuest kulus kaarutamata laia kaare närvutamiseks 7 tundi. Kui jätta kaare piirajad alles (tekkib kitsas vaal), tekivad tombud st. ebaühtlane kaar, mis närbub väga ebaühtlaselt.Kõikides katsetes laia kaare kaarutamisel 2 tunni möödumisel niitmisest, oli rohi sobiv sileerimiseks 5 tunni pärast.Ärge kaarutake liiga kiiretel pööretel, mille tulemusena võivad lehed varte küljest lahti tulla.Teise niite punane ristik ei vaja põhimõtteliselt kaarutamist kui saak ei ole suur ja niiduvaal on võimalikult lai.

Allikas: Agr. Tom Kicler, Advanced Ag Systems LLC, USA.

Refereerinud ja täiendanud prof. Hindrek Older, Older Grupp OÜ

Vaata lisa: http://www.oldergrupp.ee/

3 pilti

Ristik siloks.

Foto: Older Grupp OÜ