Lambale ja kitsele ravimtaimepõld?

Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolu toetust. Selleks on aga vaja täita mõned uued nõuded.

Maitsestamine juba eluajal?

Sugugi mitte! Erinevad ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.

Taimede valik on lai

Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või erinevates segudes.

Loomade heaolu toetus ei ole otsetoetus, mida antakse looma pidamise eest. Loomade heaolu toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja toetust on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgmise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad. Seejuures ei ole lubatud kompenseerida nõudeid, mis tulenevad EL või Eesti õigusaktidest või mis on loomakasvatuses heaks tavaks. Kas toetust taotleda või mitte, on loomakasvatajale vabatahtlik otsus.

Kitsed-lambad heaolutoetusest üldse ilma?

Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolu toetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.

Põllumajandusministeerium pakkus algselt välja mitmeid nõudeid, mida Euroopa Komisjon, kelle pädevuses on maaelu arengukava heakskiitmine, läbirääkimiste käigus paraku ei aktsepteerinud. Ühe võimaliku variandina oli läbirääkimiste lõpuks laual ka võimalus jätta lambad ja kitsed loomade heaolu toetusmeetmest välja, kuna erinevate muude nõuete mittesobimise tõttu oli toetusmeede suuresti kaotanud oma sisu.

Põllumajandusministeerium pidas sellegipoolest oluliseks lamba- ja kitsekasvatuse kui Eesti põllumajanduse lahutamatu osa hõlmamist loomade heaolu toetusmeetmega. Pärast erialaringkondadega konsulteerimist pakkusime välja lammastele ja kitsedele ravim- ja maitsetaimede söödalappide rajamise nõude, mida Euroopa Komisjon ka aktsepteeris.

Nõudes toodud söödakultuurid valiti välja ühisel arutelul Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja Eesti Lambakasvatajate Seltsiga. Arutellu kaasati ka lambakasvatajaid ja loomakasvatuskonsulent.

 

 

Osale arutelus

  • Katrin Rannik, Ove Põder

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised