Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõlema riigi teadlaste hinnangul on heas seisus haugi, latika, ahvena ja särje varu. Vanemate isendite vähesuse tõttu on nõrgemal tasemel kohavaru. Rääbisevaru on kahe viimase sooja talve aga ka tugeva püügisurve tõttu taas languses ning varu suurenemist pidurdab ka arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

Möödunud nädalal Kuressaares toimunud Eesti ja Venemaa kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et alates 15. septembrist võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga. 15. septembrist võib püüki alustada ka nakkevõrkudega, mille silma suurus ei või olla väiksem kui 130 millimeetrit.

Kuna sügiseti satub püügivahenditesse palju kehtivast alammõõdust väiksemaid kohasid, mida ei saa eluvõimelisena vabastada, siis lepiti kokku, et alates 15. septembrist võib püüda 33-sentimeetrise alammõõduga koha. Teadlaste arvates ei ole alammõõtu vähendamata sügisest püügihooaega võimalik läbi viia. Samas tuleb püügikvootide täitumisel püük kohe lõpetada.

„Koha alammõõtu on vaja vähendada, et kalurid saaksid mutnikutega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat. Selline on ka teadlaste soovitus, sest muidu võib ahven hakata pärssima teiste kalaliikide arvukust,“ ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Nii Eesti kui ka Venemaa delegatsiooni liikmed olid mures ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Järelevalve tõhustamiseks, ebaseadusliku kalapüügi vähendamise ja püügiandmete paremaks kogumiseks lepiti kokku, et mõlema riigi kõik mutniku- ja pöörinoodapüügiga tegelevad laevad peavad sarnaselt eelnevate aastatega olema varustatud elektrooniliste jälgimisseadmega. Lisaks jätkatakse teisel poolaastal ka ühiseid kontrollreide.

2015. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 850, koha 650, latikat 710, haugi 125, särge 275 ja rääbist 15 tonni.

Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung, kus lepitakse kokku 2016. aasta piiriveekogude püügikvoodid, toimub Venemaal 2015. aasta novembris.