Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 25. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohus jättis Aadu Jaansoo apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna halduskohtu märtsikuise otsuse muutmata, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-i uudisteportaalile.

Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada ühe kuu jooksul riigikohtus.

Jaansoo vaidlustas kohtus justiitsministeeriumi 2009. aasta 10. juuni kirja, millega keelduti talle ärikeelu tõttu saamata jäänud tulu hüvitamisest. Jaansoo esitas justiitsministeeriumi vastu kahjunõude varalise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et tema suhtes kohaldati ärikeeldu ja tal jäi seetõttu ajavahemikul 23.04.2004-10.03.2009 saamata juhatuse liikme töötasu. Jaansoo arvestuse kohaselt jäi tal ärikeelu tõttu saamata 842 693 krooni ehk 53 857,89 eurot.

Jaansoolt mõisteti riigile ligi 370 000 eurot

Tamsalu Veskite maksukuriteos süüdimõistetud eksjuhilt Jaansoolt riigi kasuks ligi 370 000 euro väljamõistmine jõustus mullu märtsis, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi Sven Sillari kaebust arutusele.

2013. aasta septembris mõistis Viru maakohus Jaansoolt riigi kasuks välja 432 827 eurot, kuid sama aasta detsembris vähendas Tartu ringkonnakohus seda summat ning mõistis uue otsusega temalt riigile välja 368 915,36 eurot.

Sillari sõnul olid Jaansoo vastu esitatud nõuded aastatest 2001-2004, mistõttu need olid aegunud, kuid kohtud sellega ei nõustunud.

Viru maakohus arutas Jaansoo vastu esitatud tsiviilhagi uuesti riigikohtu otsusel, kuna 2012. aasta mais tühistas riigikohus selles varem langetatud otsuse ning saatis hagi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2011. aasta augustis leevendas riigikohus Jaansoole maksukuriteo eest mõistetud karistust ning vähendas tema pooleteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse poole aastani.

Jaansoo kriminaalasja süüdistus

Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ei kajastatud Jaansoo juhitud Tamsalu Veskite raamatupidamis- ja maksuarvestuses kanamunade müüki täielikult ning ettevõttes toimus kanamunade ost-müük sularahas ning saadud raha kasutati seal töötajatele nn ümbrikupalkade maksmiseks ning ka muudeks kulutusteks.

Audiitori arvamuse kohaselt oli Tamsalu Veskid aastatel 2001-2004 varjanud käivet ja moonutanud raamatupidamisandmeid vähemalt 10 390 000 krooni ehk 664 042 euro ulatuses. Samuti oli Tamsalu Veskites aastatel 2001-2004 varjatud käivet ja omastatud sularaha veel vähemalt 9 272 969 krooni ehk 592 650 euro ulatuses.

Jaansoo süüdistuse teine episood puudutas Eesti riigi toiduteravilja julgeolekuvaru kadumist. Nimelt sõlmiti 2002. aasta oktoobris AS-i Eesti Viljasalv ja AS Tamsalu Veskid vahel leping toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmiseks Tamsalu Veskites. 2004. aasta 5. veebruaril korraldas Eesti Viljasalv oksjoni, mille käigus müüdi Tamsalu Veskites hoiul olevatest julgeolekuvarudest maha 3084,4 tonni teravilja.

Sama aasta märtsis andsid vilja ostnud firmad teada, et neil on probleeme toidunisu kättesaamisega Tamsalu Veskitest. Uurimisel selgus, et julgeolekuvaruks mõeldud teravilja oli kasutatud Tamsalu Veskitele kuuluvate kanade ja sigade söötmiseks.

Süüdistus märkis, et sellise tegevusega tekitas Jaansoo riigireservi toiduteravilja julgeolekuvarudes 362,7 tonni toidunisu puudujäägi ning AS-ile Eesti Viljasalv varalist kahju 725 941 krooni ehk 46 396 eurot.

Autor: põllumajandus. ee