Nädala börsiuudised: Kuumalaine tõstis teraviljade hindu Euroopas

Nädala börsiuudised: USA vihmad ei lõppe niipea; piimahinnad on kukkunud 4 kuud järjest; suhkruhinnad 10 aasta pärast madalamal; naftahinnad taas languses.

Kuumalaine tõstis Euroopa turul hindasid

Euroopa ja Musta mere turgudel põhjustas hinnatõusu kuumalaine, mis on jõudnud otsapidi ka Eestisse.

MDA ilmateenistus ütles, et „kuiva ilma oodatakse sellel nädalal üle terve Euroopa, aga kõige tähtsam on Kesk- ja Lääne-Euroopa piirkond, kus oodatakse ekstreemset kuumalainet.“ Kusjuures Hispaanias ja Prantsusmaal prognoositakse kuumarekordite purustamist. Selle nädala lõpus Saksamaale jõudev kuumalaine kiirendab muldade kuivamist ja survestab põllusaadusi.

Agritel ütles, et kuum ilm püsib selle nädala lõpuni ja pikaajalisemad prognoosid viitavad kuumalaine jätkumisele ka järgmisel nädalal.
„Põllusaagi mõjutused olenevad eelkõige viljade küpsusfaasist, eelnevast niiskustasemest ja mullast,“ ütles Agritel ja lisas, et esimesed saaginumbrid tulevad juba selle nädala jooksul.

Toidunisu hind kasvas Euronext börsil nädalaga 6,8 protsenti 200,5 euroni tonnist. Rapsiseemnete hind tõusis 0,95 protsenti ja tonn maksab 395 eurot. Linnaseodra tonnihind oli neljapäeva õhtul 214 eurot.

USA vihmad ei lõppe niipea

Tundub, et lühemas perspektiivis püsib USA põldude niiskus kõrge ja vihmad jätkuvad.
Ilmaprognoose tegev portaal WxRisk.com näeb, et vihmad USA kesk- ja põhjaosas „püsivad aktiivsed veel kaks nädalat.“
Investeerimisfirma Country Futures analüütik Darrell Holaday aga ütles, et „ilmamudelid näitavad küll niiskust, aga mitte üleliia.“

Mure liigse niiskuse üle pani hinnad USAs kasvama – maisi hind kallines 10,6 protsenti 4,23 dollarini buššelist ja nisu kallines 7,8 protsenti 5,82 dollarini buššelist.

Sojaubade hind kallines 5,3 protsenti ja buššel maksis neljapäeva õhtuks 10,26 dollarit. Töötlemata riisi hind kallines 3 protsendi võrra 10,3 dollarini kvintalist.

Piimahinnad on kukkunud 4 kuud järjest

Piimahinnad langevad jätkuvalt ning GlobalDairyTrade (GDT) indeks kukkus värskelt kuue aasta madalaima tasemeni. Langust juhtis koorimata piima pulber.
GDT indeks, mis põhineb kaks korda kuus toimuvatel oksjonitel, kukkus eelmise kauplemissessiooniga võrreldes 5,9 protsenti.
Kõige järsema languse tegi koorimata piima pulber, mille hind kukkus võrreldes eelmise oksjoniga lausa 10,8 protsenti.
Kooritud piima hinnad kukkusid 5,8 protsenti ja veevaba piimarasva pulbri hind odavnes 1,6 protsenti. Hinnad on nüüdseks kukkunud juba 8 kauplemissessiooni järjest. See tähendab, et piimahinnad on kukkunud juba 4 kuud järjest.

Toorainete maaklerfirma Rice Dairies maakler Jon Spainhour ütles, et nõrgad hinnad on jätkuva ülepakkumise tagajärg. Hinnalangusele aitab tema sõnul kaasa ka tähtsa importija Hiina kesine nõudlus.
„Globaalne pakkumine ei ole kohandunud ja sellele on järgnenud ka Hiina nõudluse kokkukuivamine,“ ütles Spainhour. „Me peame nägema pakkumise normaliseerumist või Hiina nõudluse taastumist.“

Suhkurhinnad kümnendi pärast madalamal tasemel

Suhkruhinnad teevad järgmise kümne aasta jooksul nominaalse taastumise, aga reaalse languse, teatasid OECD ja ÜRO. Organisatsioonide sõnul on arenenud riikide suhkruturg „küllastunud.“

Globaalne suhkrutootmine jõuab järgmisel aastal jälle defitsiiti. Viimased viis aastat on tootmine olnud ülejäägis, teatasid ÜRO Toidu- ja Põllumajanduse organisatsioon (FAO) ja OECD raportis, mis annab toorainetele prognoosid aastateks 2014-2025.
FAO ja OECD sõnul maksab suhkur 2024. aastaks 16,5 dollarisenti naelast. Praegu on suhkru hind 12,56 dollarisenti naelast.
See tähendab, et inflatsiooni arvestades võiks suhkruhinnad reaalselt hoopis langeda.

Järgmise kümnendi jooksul kasvab prognoosi kohaselt suhkrutootmine aastas 2,2 protsenti. 2024. aastaks jõuab tootmine seega 220 miljoni tonnini, mis on 38 miljonit enam kui praegu.
Suhkruturu põhitegijaks jääb Brasiilia. FAO sõnul mõjutab pikaajalist Brasiilia toodangut peamiselt valuuta kõikumine.
Dollari tugevnemine ja Brasiilia reaali nõrgenemine vähendaks suhkrutootmise hinda Brasiilias (Brasiilia on maailma suurim eksportija) ja soodustaks seeläbi pakkumise suurenemist.

Naftahinnad taas langemas

Naftahinnad olid see nädal languses. Odavnemisele aitasid kaasa USA puurtornide arvu suurenemine, Kreeka kriis ja spekulatsioonid, et lääs võib loobuda Iraani sanktsioonidest.

USA toornafta (WTI) hind oli neljapäeva õhtuks 56,54 dollarit, mis tähendab, et eelmise nädalaga võrreldes on hind langenud 5,21 protsenti. Alates mai algusest on WTI püsinud 57-62 dollari vahemikus. Sellest tasemest allapoole liikumine soodustab hinnalanguse jätkumist.

Põhjamere toornafta (Brent) hind kukkus nädalaga 2,49 protsenti ja oli neljapäeva õhtul 61,82 dollarit barrelist. Brent on olnud alates mai algusest langustrendis, mis on hinna viinud 10 protsendi madalamale.

USA puurtornide arv suurenes juunis 12 võrra 640-ni. Puurtornide arv kasvas esimest korda alates detsembrist. Hinnale mõjub survestavalt ka Kreeka kriis – kui Kreeka läheb pankrotti, siis halveneb terve Euroopa majandusolukord, mille tagajärjel väheneb ka nõudlus nafta vastu.

Naftaturule võib tulla ka suur hulk lisapakkumist Iraanist. Vaatamata tähtaja ületamisele (30. juuni) on kokkulepe Valge Maja sõnul käeulatuses, mis tähendaks, et Iraani vastased sanktsioonid tühistatakse. See tähendab pakkumise suurenemist.

Konsultatsioonifirma Wood Mckenzie prognoosib, et Iraan võib maailmaturule paisata 2017. aasta lõpuks täiendavalt 600 000 barrelit naftat päevas. Capital Economicsi ennustuse kohaselt võib see number ulatuda isegi miljoni barrelini.

Osale arutelus

  • Mait Kraun

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised