Nädala põlluinfo: Teeme viljahoidlad korda

Taliviljadel hakkab taimekaitsehooaeg läbi saama. Varajased talinisusordid on juba ära õitsenud, hilised hakkavad õitsema. Suvivili on praegu paljudel loomisfaasis.

Viimastel nädalatel on hoogsalt käinud pähikuhaiguste vastu pritsimised. Kaitse pähikuhaiguste vastu sõltub eelkõige kasutusajast ja kulunormist. Fusarioosi nakkuse parimaks ärahoidmiseks viljapeadel pritsitakse teravilja haiguste levikuks soodsate tingimuste korral loomise lõpust kuni õitsemise lõpuni.

Õitsemisaegne märg ilm soodustab fusarioosi levikut

Haigus levib kasvuperioodil õhu kaudu ja vihmapritsmete abil. Esimesed haigustunnused ilmnevad peale õitsemist. Tulemuseks on kõlujate teradega või steriilsed valged viljapead. Sõklad muutuvad violetseks, pead kaarduvad ja idanevad. Niiskuse mõjul kattuvad haiged pead roosaka seeneniidistikuga. Mitmed selle perekonna seened toodavad toksiine, mistõttu saastunud terad on toiduks ja söödaks kõlbmatud. Suurem risk fusarioosile on nendel põldudel, kus on kasutatud otsekülvi, minimeeritud mullaharimist, külvikorras on nt nisu, nisu järel või eelviljaks on mais. Lisaks fusarioosile nakatavad pähikut ka teised haigused nagu nt helelaiksus, pruun rooste, kollane rooste, jahukaste, erinevad hallitusseened. Viimane tekitab luitunud välimuse viljapeadel, ta ei ole suur saagikadude põhjustaja, kuid on oluline toiduvilja kvaliteedi alandaja.

Fusarioosi tõrje on raske ja kulukas, seega tuleks seda kasutada eelkõige sel juhul kui nakkusoht on väga suur või tahetakse teravilja, eelkõige nisu, turustada toiduviljana. Pähikuhaigusi soodustavad ka lehetäid, eritades magusat kleepuvat ainet mesinestet, millele jäävad kinni seeneeosed. Pähikute kaitseks just fusarioosi vastu on väga head tooted nt Prosaro, Fandango, Folicur, Orius, Juventus. Parim aeg fusariooside vastu on pritsimine õitsemisaegsel perioodil.

Loomise lõpus pritsimise (kasvufaas 59), kui viljapea on lehetupest täielikult väljunud, aitab säilitada lehestikku ja pikendada lehtede ja viljapea vastupidavust haiguste vastu. Haiguste tõrjega koos on hea anda ka leheväetisi. Näiteks Sakus läbiviidud katsete tulemusel pritsimislahusesse lisatud karbamiid koguses 20 kg/ha suurendas suvinisu saagikust.

Samuti väävliga väetamise tulemusena paranes nisuvalgu kvaliteet mitmetes katsetes, kasutati YaraVita Thiotrac (varem Sulfur), milles on tasakaalus nii lämmastik kui väävel. Väävel on oluline proteiiniallikas. Väävlipuudus põhjustab teraviljal saagilanguse, andes väävlit koos lämmastikuga on tulemuseks kõrgem lämmastikusisaldus. Teada on, et kaalium parandab õitsemist, tugevdab kudesid ja on vajalik seemnete idanemisel ja viljade arenguks. Kaaliumi hea omadus on ka see, et ta muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. Kaaliumipuudus põhjustab terade enneaegset küpsemist ja normaalsest väiksema erikaaluga, ebaühtlasema suurusega kiduramaid terasid. Samuti on takistatud pähiku teatud osade areng, mis vähendab terade arvu pähikus. Soovitame lisada Krista K (N 13,7%, K 38,4%) või Krista SOP (kaaliumsulfaat, sisaldab 41%K, 18%S). Mangaan ja tsink mängivad olulist rolli paljudes taime protsessides, sealhulgas soodustavad lämmastiku metabolismi ehk selle omastamist. Parandades lämmastiku metabolismi suurendab see omakorda valkude moodustumist. Uuringud on näidanud, et mikroelemendid nagu tsink, vask, mangaan ja boor suurendavad näiteks odral tuhande tera massi. Vase ja magneesiumi lisamine paagisegusse koos fungitsiidiga on tõstnud oluliselt saagikust.

Eelkõige tuleb aga positiivne mõju esile siis, kui teatud toitaineid on mullas vähe, seetõttu soovitame jälgida oma mullaanalüüse ning vastavalt sellele otsustada, millist toiteainet võiks kõige enam vaja minna. Üldise puuduse korral tasuks kasutada kompleksmikroväetisi nt YaraVita Gramitrel, Kristalon seeria väetiseid jt.

Loomise ajal saab kasutada väga laias valikus tooteid, kasutamise kulunorm sõltub sellest, kas tehakse tõrjet jaotatult või ühekordselt. Pritsimiseks kasutatavate preparaatide normid arvestada sõltuvalt taimekahjustajate spektrist, preparaadi efektiivsusest ja erinevate preparaatide koosmõjust. Sobivad tooted loomise keskpaigas kasutamiseks on nt Treoris, Amistar Xtra, Amistar, Prosaro, Adexar, Ceriax, Opera N, Zantara, Viverda, Taspa 500 EC, Fandango, Prosaro, Orius, Epox Top, Falcon Forte jt. Et vältida resistentsuse teket ja efektiivistada tõrjet näiteks (tekib positiivne sünergism) võib kasutada segusid Folicur/Orius 0,4-0,5l/ha+Rubric 0,4-0,5 l/ha, Folicur/Orius 0,4-0,5l/ha+ 0,4l/ha Taspa, Treoris 1,0-1,25l/ha+ Rubric 0,4-0,5l/ha

Viimase lihvi andmiseks saab nisu piimküpsuse faasis proteiinisisalduse suurendamiseks pritsida taimi karbamiidiga, sobib toode Krista U (kastmiskarbamiid).

Viljahoidla puhtaks enne uue saagi sissetoomist!

Juba kuu aja pärast on põldudel esimesed kombainid vilja koristamas. Seetõttu on viimane aeg, enne juulikuist puhkusteperioodi, meelde tuletada, et koristatud vili saaks korrektselt puhastatud lattu. Sageli unustatakse ära, et hoidlate sisepindadele jääb alati eelmisest viljast prahti, kahjureid (lestad jt), hallitusseente eoseid ja seeneniidistikku, mis on kahjurite paljunemise ja uue nakkuse alguseks. Närilised, toitudes viljast, saastavad vilja oma väljaheidetega, soodustavad terade vigastamise ja mehaanilise haigusetekitajate ülekandmisega hallitusseente levikut ja vilja riknemist. Ka linnud levitavad haigusetekitajaid ja halvendavad vilja säilivust. Teraviljakadu putukate tõttu on ligikaudu 10% saagist.

Putukatest on meie ladudes levinud terakärsakas (Calandra granaria). Valmik on umbes 4 mm pikk, helepruuni (noored) kuni tumepruuni (täiskasvanud) värvusega, pika kärsaga putukas. Muneb teradesse, emase viljakus kuni 200 muna. Elutsükkel umbes 9 kuud. Sööb teradesse erineva suurusega augud. Teri kahjustab ka kärsaka vastne. Vastne on 3-4 mm pikkune, valget värvust, punaka peaga, loogakujuline, jalgadeta tõuk. Vastne sööb terad seest tühjaks, jättes järele terakestad. Tavaliselt on terade pinnal märgata sagrised (narmendavad) sisse ja väljapääsu avad. Nakatumise võib põhjustada terade kuumenemist ja niiskustingimuste muutumist. Oma elutegevusega soodustab lestade arenemisvõimalusi ning selle tagajärjel terad kuumenevad ja võivad hallitada.

Samuti on aidalamesklane ehk viljalamesklane (Oryzaephilus surinamensis) väga levinud. Valmik 2,5-3,5 mm pikkune tumepruun mardikas. Seljakilbi äärtes on piigitaolised lisandid. Vastsed 3 mm pikkused kollakad tumedate laikudega. Munad munetakse teraviljasaadustele kogumikena. Emane võib muneda viljale kuni 400 (600) muna. Külmas ruumis jäävad mardikad puhkeolekusse kuni 3 aastaks, köetavas arenevad aastaringselt. Ei talu alla 0?C temperatuure – hukkuvad. Kogu elutsükli veedavad nad viljas, nad arenevad edukalt pähklites ja kuivatatud puuviljades ning kahjustavad veel paberit, puitu jm. Mardikate ja nende vastsete poolt rikutud toiduained tuleb hävitada.

Lisaks eelmainitud mardikatele on tavalised teesklased, jahumardikad ja liblikalistest kahjurid nagu leediklased ja koilased. Kõige suuremaks probleemiks on sageli hoopis lestad. Jahulesta (Tyroglyphus farinae) emased on umbes 0,6 mm pikkused, isasloomad 0,32-0,43 mm pikkused. Isaloomadel suuava ümbruses iminapad. Jahulest muneb viljale, puude seemnetele, loomasöödale ja kuivatatud puuviljadele. Lestad paljunevad väga kiiresti niiskes söödas. Arenguks sobiv õhuniiskus on 75-85% ja optimaalne temperatuur 18-22 °C. Jahulest närib läbi terakesta (idulehe-poolsest otsast) ja jääb terasse. Sissemineku avaus ei ole nähtav isegi luubiga vaatlemisel. Seemnetesse süüakse sisse lohukesed, muutuvad kleepuvaks, kattuvad tolmutaolise kihiga.

Kahjustatud teraviljad on toiduks kõlbmatud - kopitanud lõhnaga, mõru maitsega ja määrdunud halli värvusega. Söömisel põhjustavad kõhulahtisust ja allergiat. Nakatatud toode tuleb hävitada, sest sisaldab toksiinide. Vältimiseks hoidke vili ja selle tooted võimalikult kuivana. Tuleb arvestada, et tõrjevahendid toimivad lestadele halvasti.

Kahjuritega saastunud vilja toiteväärtus on madalam ja seda vilja pole praktiliselt võimalik kuhugi realiseerida. Seega on odavaim meetod profülaktiline tõrje tühjas hoidlas iga aasta enne uue vilja sissetulekut.

Enne uue vilja säilima panemist tuleb punkrid või põrandad/salved hoolikalt puhastada eelmistest jääkidest. Üle tasuks kontrollida ka seinad ja katus, et välistada vilja niiskumine läbitilkumise, kondensvee ja muude põhjuste läbi. Vajadusel tuleb teha kahjuritõrjet.

Laokahjurite tõrjeks tühjades hoidlates on parim toode kindlasti Actellic 50 EC. Actellic 50 EC on pika toimeajaga kontaktne ja söötmürk. Toimeaine imendub kahjurputuka organismi kehapinna ja seedetrakti kaudu. Samuti toimib kui fumigant, sattudes kahjurputuka organismi hingamisteede kaudu. Toode on väga laia toimespektriga, tõrjub nii mardikaid, liblikaid kui lestasid. Actellic 50 EC on pindadel pikaajaline järelmõju ning ei jäta plekke. Kulunorm, tühja lao pritsimisel – kuni 100 ml/100 m². Hoidlaid võib töödelda mitte hiljem kui 15 päeva enne uue teraviljasaagi ladustamist. Enne teravilja ladustamist tuleb ladu hoolikalt ventileerida. Töölahuse kontsentratsioon ei tohi ületada 8%, s.t 200 ml Actellic 50 EC-d 2,5 l vee kohta. Erinevate pindade küllaldaseks katmiseks töölahusega tuleb toote kulunormi (100 ml) lahjendada veega. Samuti on erinevate pindade töötlemiseks vajalikud erinevad veekogused, lisainformatsioon on toote märgistusel. Teine võimalus on enne teravilja ladustamist tühja ladu pritsida Karate Zeon- ga. Kulunorm 0,4 ml/m², töölahuse kulu 200 ml/m². Siiski arvan, et Karate Zeon ei ole kindlasti nii tõhus lestade vastu kui Actellic 50 EC. Putukaid tõrjuvad mõlemad väga efektiivselt, kuid tuleb meeles pidada, et lest pole putukas.

Näriliste vastu võiks kasutada söötmürke. Lattu ei tohi sisse pääseda ka linnud, kes oma väljaheidetega reostavad vilja ja halvendavad selle kvaliteeti. Hoiustatavat vilja tuleb aeg-ajalt kontrollimas käia. Igasuguse vilja värvi- või lõhnamuutuse korral tuleb koheselt reageerida. Kahjuritest tabandunud teravilja söötmine võib loomadel tervisehädasid põhjustada. Kahjustatud teravilja toiteväärtus langeb säilitamisel iga kuuga 5,5 – 7,9%.

Lestade või teramardikate ilmumisel tuleb teha keemilist tõrjet, terade niiskuse sisalduse tõusu korral üle 15% aga vili kiiresti üle kuivatada. Desinfiktsiooni võivad teostada ainult firmad, kellel on vastav sertifikaat ja erivarustus. Need firmad, mis võivad väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada on registrisse kantud ja leitavad Põllumajandusameti kodulehelt: www.pma.agri.ee. Et saavutada desinfiktsioonis head tulemust, peavad ruumid olema eelnevalt koristatud tolmust ja muust prahist.

Vaata lisainfot: Scandagra Eesti AS

 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised