Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Maa-amet valdab kõige täpsemat kinnisvaraturgu puudutavat teavet, ja seda nii üle-eestiliselt kui ka kõigi kinnisvaraturu sektorite kohta,“ ütles ameti peadirektor Tambet Tiits. „Oma ülevaadetega soovime ennekõike abiks olla kodanikele, kes otsuste tegemisel või mõnel muul põhjusel vajavad sellekohast informatsiooni; kuid ka riigiasutustele, omavalitsustele, kinnisvaraarendajatele ja kõigile teistele, kel vähegi selle valdkonnaga puutumust.“

Ülevaated käsitlevad ligi paarikümneaastast ajajärku ehk vaatleme nii viimaste aastate tehinguid kui ka neid, mis tehtud enne viimast maa korralist hindamist (2001). Võtame aluseks Maa-ameti tehingute andmebaasist pärit statistika, keskendudes seejuures vaid vabaturu tehingutele. Arvestame mediaanhindasid, mis aitab vältida ekstreemsete hindade mõju väärtustele.

Esimene ülevaade keskendub haritava maa hinna- ning tehingudünaamikale alates aastast 1997 ning toob välja tegurid, mis mõjutavad haritava maa väärtust. Mediaanhinnad ja hinnamuutused on antud maakondade kaupa.

Nii tehingute arvus kui ka hinnatasemetes on toimunud ulatuslikud muutused võrreldes 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustega. Senine üldine viimaste aastate trend näitab haritava maa hinna tõusu, mille suurus on piirkonniti erinev.

Haritava maa hindade kallinemine on seotud paljuski Euroopa Liidust saadavate põllumajandustoetustega. 2014. aasta andmete kohaselt jääb ligikaudu 90% haritava maaga tehtud tehingute hektari hinnad 1000–4000 € vahele.

Pikem haritava maa kohta käiv kinnisvaraturu ülevaade on Maa-ameti kodulehel. Kinnisvaratehingute statistikat saab igaüks pärida Maa-ameti kodulehel asuvast päringukeskkonnast.