Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toetuse saajateks on ettevõtjad, omavalitsused, mittetulundusühingud jt.

Kokkuvõtlikult järeldas Riigikontroll, et LEADER-programm on Eestis hästi käima läinud. Kohalikud tegevusgrupid on olnud aktiivsed ja maapiirkondades ei leia praktiliselt kohta, mis ei ole programmist osa saanud. Eelmisel toetusperioodil 2007–2013 viidi LEADER-programmi rahaga ellu üle 7400 projekti. Toetust sai üle 3200 isiku.

Riigi seatud eesmärkide väljund- ja tulemusnäitajad on Põllumajandusministeeriumi kogutud andmete järgi ületatud, mõnel juhul koguni mitmekordselt. Arvud, mida Euroopa Komisjonile raporteerida, on head ja programmi võib nende põhjal lugeda kordaläinuks.

Siiski hakkas Riigikontrollile silma ka probleeme – näiteks on vaja parandada toetatavate projektide valiku läbipaistvust ja selgelt põhjendada, miks üks projekt saab raha ja teine jääb ilma. Samuti on probleem loodud töökohtadega, mis on programmi edukuse mõõtmisel oluline näitaja. Seirenäitajate järgi on loodud hulga töökohti, kuid analüüsitud ühingute majandusaasta aruanded näitavad, et programmi elluviimise käigus loodud töökohad on pigem ajutise iseloomuga.

Praegusel uuel eelarveperioodil on oluline eelmise toetusperioodil probleemidest õppida, sest Eesti maapiirkondadel on kuni aastani 2020 programmi abil kasutada isegi rohkem raha, kui varem – 86 miljoni asemel ca 90 miljonit eurot.

Loe kogu analüüsi SIIT