KEVILI ja ETKI põllupäeval oli rõhk teraviljakasvatusel

9. juulil toimus KEVILI ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) põllupäev Jõgeva Sordiaretusjaamas. Päeva läbivaks teemaks oli muidugi teraviljakasvatus.

Kõige enam oli juttu talinisust. Peeter Viil tutvustas talinisu agrotehnikat ja laia reavahega põldkatset. Ka Mati Koppel rääkis samal teemal. Osalejad said vaadata erineva reavahega külvilappe, mis olid samuti erineva külvinormiga ning näha, milline variant hetkel parimas seisus on. Katse kokkuvõtted tehakse muidugi alles sügisel aga juba praegu oli näha erinevusi.

Taimekaitse soovitusi talinisul jagasid Bayer Crop Science, Syngenta Agro ja BASF.
Oma esimest põldkatset tutvustas põllumeestele ka ANFSCO, kes on spetsialiseerunud vees lahustuvatele pulber- ja vedelväetistele. Nende ettevõte ei ole veel meie põllumeestele tuttav. ANFSCO esindajate sõnul on aga nende Araabia tehase toodang 20 tonni karbamiidfosfaati päevas. Lisaks pulberväetistele toodab ANFSCO 40 tonni päevas ka vees lahustuvat väetist ja vedelväetist. ANFSCO koostööpartneriks Eestis on Remedium.

ETKI teadurid tutvustasid eilsel põllupäeval veel suvinisu, kaera, odra, rukki, tritikale, herne ja oa katseid.

KEVILI nõukogu esimehe Jaak Läänemetsa sõnul on nad ennegi ETKIga koostööd teinud. 
„Oleme enne ka koostööd teinud ja siin on mugav selliseid põllupäevi korraldada, sest koht on põllumeestele teada. Just lõppes ka meie kolmeaastane koostööprojekt, mida nüüd ETKI jätkab edasi omal käel,“ lausus Läänemets. „Nagu ikka oli huvitav vaadata uute sortide katseid. Mulle endale olid huvitavamad ennekõike talinisud ja laia reavahe teema. Puhtimise ja biostimulaatorite teema oli samuti huvitav.“

Teraviljakasvatus suureneb
KEVILI liikmeskond kasvab pidevalt.  „Minu sisetunne ütleb, et huvi KEVILI vastu saab ainult suureneda. Kasvõi seetõttu, et piimatootjad hakkavad järjest enam hoopis vilja kasvatama. Selles mõttes me KEVILIs valmistume selleks, et viljatootmine Eestis kasvab ja teeme väga konkreetseid ettevalmistusi Lõuna-Eesti terminaali avamiseks, mis saab asuma Rõngu külje all. Uus terminal tuleb mahult sama, mis meie Roodevälja terminal aga maksumus peaks tulema väiksem, sest saame kasutada eelmise terminali rajamiskogemust,“ lausus Läänemets.

Kui paremaid sisendeid tootmiseks otsitakse igapäevaselt, siis nüüd on oluline see, et suudetaks ka oma liikmete saake läbi ühistu rohkem realiseerida.
„Kui analüüsida meie tegevusi, siis statistikas tundub nii, et me oleme justkui sisendite ostuühistu aga liikmete saakide müük läbi KEVILI ei ole vastavuses sellega, mida põllumehed sisse osatavad. Nüüd oleme rõhu pannud nii, et võimalikult palju oma saakidest müüakse KEVILI kaudu. Seni on meie liikmed 80% müünud rapsi läbi KEVILI, teraviljaga see aga nii ei ole,“ rääkis plaanidest Läänemets. „Ühistu saab tugevamaks ju selle kaudu, kui me oma liikmete tegevust läbi ühistu suudame suurendada. Õnneks saan öelda, et uue saagi kokkuostu rahastamise võimalused on meil tänavu ka parimad, kui kunagi varem. Uus terminal pakub samuti uusi võimalusi.“

Normaalne ongi hea
Küsimusele, kuidas hindab KEVILI juht tänavusi teraviljapõlde, vastas Läänemets, et tänavused põllud on normaalsed. „Rahuldav ei ole ju normaalne, normaalne on hea! Ja selline hea pilt on ka teraviljapõldudel üle Eesti. Minu oma põldudel on hetkel muljetavaldav raps. Aga saakidest saab rääkida siis, kui see salves on,“ ütles Läänemets.

Vaata fotosid eilsest üritusest:

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised