Kruuse: Osa seafarmidest peab uksed sulgema

Maaeluminister Urmas Kruuse hinnangul seisavad Eesti seakasvatajatel ees rasked ajad ning tahes-tahtmata peab mingi osa farmidest oma uksed sulgema.

"Ühelt poolt see võib olla seotud seakatkuga, aga teiselt poolt ka majandusliku ümberstruktureerimisega, mis tuleneb Vene turu ärakukkumisest," selgitas Kruuse Vikerraadio saates "Uudis+".

Minister tõdes, et sealiha turuhind on sattunud surve alla. "Kuigi turuhind on võrreldes aasta algusega Euroopa tõusnud, pole tõus olnud nii suur, et see seakasvatajatele ära tasuks," nentis maaeluminister, kes leidis, et turuhinda mõjutavad ka n-ö "emotsionaalsed" riskid, mis ei sõltu toodangu kvaliteedist, vaid kaubanduspartnerite eelarvamusest viimase suhtes.

Baltimaade ühisturg

"Me valmistame koos Balti riikide ja Poola põllumajandusministritega septembri kuu nõukoguks ette ühte materjali, millega proovime ühendada balti turud," ütles minister, kelle sõnul saaks ühisturu loomisel liigutada riikide vahel tsoonist tsooni kaupu ning seeläbi leevendada tõkketsoonide mõju Eesti seakasvatajatele.

"Eestile on see oluline, kuna osa meie seakasvatusest ja tööstustest on sügavalt integreeritud näiteks Läti turuga, mis tähendab seda, et ettevõtjad omavad kaubamärkide võrgustikku teistes riikides," selgitas Kruuse.

Lisaks eelpool toodud toetus- ja leevendusmeedetele on valitsusel plaanis luua abiprogramm, millega püütakse taastada seakasvatuse tootmispotentsiaali. "Kui seakarjast on hävinud või realiseeritud üle 30 protsendi, siis võib saada toetust, selle potentsiaali taastamiseks," sõnas Kruuse.

Inimesed võiksid tarbida palju rohkem sealiha

Samas tunnistas maaeluminister, et siinkohal tekib üks väga suur küsimus.

"Kujutage ette, et olete ettevõtja, kelle tootmine asub komisjoni kolmandas tõkketsoonis ja te ei saa oma kaupa müüa. Sel juhul on väga keeruline eeldada, et nõudlus selle sealiha järele taastub," eeldas Kruuse, kelle arvates on aga siseriiklik sealiha tarbimispotentsiaal palju suurem, kui tänane reaalne tarbimine.

Maaeluministri hinnangul mõjutab sigalate sulgemine kindlasti paljusid inimesi. "Töökohti, mida mõjutab seakasvatussektori osaline sulgemine, on kindlasti üle tuhande," arvas minister, kes märkis, et seakasvatusest tulenev otsene hõivatus on täna kuskil 700 inimese ringis.

Riigitoetus on ajutine

Kruuse oli kindel, et kui pakkumine hakkab langema, siis turg teeb omad korrektuurid ning üks moment taastub nõudlus ning see toob omakorda kaasa hinnatõusu ja olukorra paranemise. Selles tulenevalt leidis maaeluminister, et riiklikud toetused on vaid ajutine nähtus ning seakasvatajad saavad pikemas perspektiivis iseseisvalt hakkama.

"Minule üllatuseks ei olnud seakasvatajatega koostöös loodud riiklikku strateegiat, nagu seda on tehtud piimanduses või teraviljakasvatuses," sõnas Kruuse. Tema hinnangul on peamine küsimus selles, kui palju peaks sealiha tootma.

"Kas riik peaks maksma kinni kõik mida toodetakse või on tarbijal ikkagi lõppsõna," küsis minister. Tema hinnangul ei suuda riik maksumaksja rahaga üleval hoida ületootmist, mis pole proportsioonis välis- ega siseturu nõudlusega.

"Seetõttu saavad olla meetmed ajutised ja leevendavad ning võimaldama ümberstruktureerimist või aitama kaasa strateegilise ja kriitilise varu säilitamisele," leidis minister.

Allikas: ERR uudisteportaal

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

AVESCO AS otsib MEHAANIKUID

Manpower OÜ

15. august 2018

Uudised