Laht: tapamajad pakuvad juba 0 eurot sealihakilost 

Markilo OÜ omanik ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht ütles, et tänaseks on seakasvatajad saanud ühest Eesti tapamajast pakkumise 0 eurot kilo. 

"Olukord keeruline, hetkel on Eestis 40 000 siga, kes kasvavad kolmandas tsoonis, see tähendab, et neid võib müüa vaid Eestisse," tõdes Laht. Ta lisas, et kõige kurioossem pakkumine on ühelt lihatööstuselt, et farmerilt ostetakse sead ära makstes kilost 0 eurot.

"Keskmiselt on praegu sealiha omahind Eestis 1,4-1,5 eurot, kui lihatööstused pakuvad alla 1 euro, siis 50 senti peab põllumees iga kilo pealt juba peale maksma, rääkimata 0 eurost," ütles Laht.

Tema sõnul on sealihatootmine miinuses olnud 2012. aastast. Eestis kasvab tänase seisuga 375 000 siga, järgmisel aastal on Eestis kindlasti alla 300 000 sea. Lätis on sigu 20 000 jagu rohkem ehk veidi alla 400 000. "Läti valitsus eraldas viimase kuu jooksul Läti farmeritele 5 mln eurot bioohutusnõuete täitmiseks, Eesti valitsus on eraldanud 0 eurot," kommenteeris Laht.

Lahe sõnul oli Lätis eelmisel aastal jõudluskontrolli läbinud 1 emise toetus 360 eurot, Eestis oli see vaid 7% sellest, mis lätlased saavad ehk 27 eurot. Eesti seakasvatus on Eesti riigilt läbi uuema ajaloo emisetoetust saanud üldse kokku 2 mln krooni (ligi 128 000 eurot) 1998. aastal, mil maksti toetust jõudluskontrolli all olevatele emistele. Ühe emise kohta anti 10-12 krooni ulatuses toetust. Põllumajandusminister oli siis Andres Varik.

Laht viibis ka eile Jõgevamaal toimunud ümarlaual koos maaeluminister Urmas Kruusega, aga minister ei lubanud farmeritele toetuse osas veel midagi. Ta ütles vaid, et valitsuses tuleb koosolek ja seal otsustatakse. "Seakasvatajate ettepanek valitsusele on, et välja tuleb kuulutada eriolukord seoses seakatku levikuga, siis on võimalik kasutada ka erakorralisi meetmeid. Muidu läheb kohe keeruliseks Eesti rahva toitmine kodumaise sealihaga," ütles Laht. Seakasvatusettevõtete omanikud tegid Kruusele ettepaneku, et peatataks ka neilt sotsiaal-, tulu- ja käibe- ning ravikindlustusmaksu sisse nõudmine järgmiseks neljaks kuuks.

"Prognoosin, et 10 aastaga alles suudavad Eesti seakasvatajad olukorra normaliseerida, aga näiteks Itaalia farmerid võitlesid seakatkuga 20 aastat, Sardiinia farmerid 40 aastat. Selle pisiku tõrjumiseks peab võtma ette kardinaalsed muutused," toonitas Laht.

Laht märkis ka, et sai just infomaterjali Prantsusmaa toiduainetööstuse protektsionismi kohta. Prantsuse valitsus eraldas sel suvel 10 miljonit eurot selleks, et kaitsta oma farmerite toodangut ning teavitada tarbijaid, et nad ostaksid vaid kodumaiseid toidukaupu.

Laht märkis, et tema omanduses olevate Markilo OÜ seakasvatusfarmides on täna kokku 10 000 siga, aasta alguses oli neid veel 20 000. "Minu seafarmid on Eestis kolmes maakonnas, üks neist on ka Lääne-Virumaal, kust eile ka esimene seakatkujuhtum avastati.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised