Autor: Tiiu Annuk • 6. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimesed kombainid on põldudel vilja koristamas, seega võib öelda, et märkamatult on saanud suvest sügis. Tänavune suvi polnudki õige soojusega, kogu aeg oli jahe, vihmane ja tuuline. Kuna tõsiselt sooja suve sel aastal ei olnud, on jahe kasvuperiood lükanud ka viljade valmimise edasi. Lootust siiski on, et ehk augustikuus tuleb kõrgemaid temperatuure ning suuremal koristusperioodil hoiab ilmataat põllumeest ja laseb kuiva ilmaga koristada. Soovime kõigile edu, et kõik kasvatatu saaks kenasti salve!

Et koristusperiood sujuks paremini, on siinkohal õige aeg kirjutada koristuseelsest töötlemisest. Taime lehestiku närvutamine võimaldab praktilise ja ökonoomse koristuse. Eelkõige on oluline kasutada desikante sel juhul, kui kultuur on ebaühtlaselt valminud, näiteks põllu servades, metsa ääres. Samuti sellisel puhul, kui kultuuris on palju koristamist segavat umbrohtu, nt. raps on kesalille täis– see teeb koristamise vaevanõudvaks. Samuti jääb palju umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Erinevatel kultuuridel võib kasutada nii Reglone Super’it (150 g/l dikvaat) kui Diqua’t (dikvaat 200 g/l). Tooted toimivad kiiremini kuuma päikesepaistelise ilmaga ja põhjalikumalt külma sombuse ilmaga. Dikvaat mõjub taime roheliste osade kaudu. Tooted ei mõju mulla kaudu ega oma mõju järgnevatele kultuuridele. Vihmakindlad 15 minuti möödudes. Kõige enam kasutatakse desikante kartulil, rapsil, hernel ja oal. Kasutada on lubatud ka mitmetel teistel kultuuridel, kuid seda me siinkohal ei käsitle.

• Rapsil kasutatakse siis, kui ülemise osa kõtradel on enamik seemnetest pruunikirjud, mõned veel rohelised; keskmise osa kõtradel on 80-90% seemnetest pruunid; alumisel osal on enamik seemnetest mustad. See on umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust, orienteeruv niiskusesisaldus seemnetel 12-15%. Reglone Super’i kulunorm 3,0-4,0 l/ha, Diqua’l 3,0 l/ha.

• Põldhernel kasutatakse Diqua’t kui herne niiskusesisaldus on 45% või vähem. Varasem töötlemine võib põhjustada ülemistes kaunades kortsunud terade liiga suure osakaalu, mis tähendab saagikadu. Vilja kuivamine võtab kauem aega ja eelnev kuivatamise efekt läheb osaliselt kaduma.

Samuti varte mittepuitumise tagajärjel tekib vartel kokkuvarisemise oht. Kui kuivatatakse liiga hilja, varase pritsimise eelis kaob ja tekib alumiste kaunade varisemise oht. Diqua kulunorm 2-3 l/ha. Reglone Super’it pole lubatud kasutada hernel.

• Põldoal kasutatakse siis kui alumised kaunad on kollased ja seemne sooneke must, enamus kaunadest on muutunud mustaks. Diqua’ga töödeldud põlduba võib kasutada ainult tuvide ja loomasöödaks, kulunorm 2,0-3,0 l/ha. Koristamine 4- 7 päeva pärast pritsimist, kui närbumine on täielik. Reglone Super’i kulunorm 4,0-5,0 l/ha.

• Kartulil kasutatakse 2 nädalat enne kartuli koristamist. Kui mugulad on mõeldud säilitamiseks, lasta 7-10 päeva jooksul pritsimise ja koristamise vahel koorel kinnistuda. Parim tulemus saadakse kui pritsida heleda valguse ja madala niiskuse tingimustes. Parim aeg on keskhommik kuni pärastlõuna. Reglone Super’i kulunorm 2,0 l/ha. Diqua kulunorm kuni 4 l/ha.

Desikandid on väga mürgised ja seetõttu jälgige ohutusnõudeid ning kasutage isikukaitsevahendeid!

Talirapsist

August on talirapsi külvide aeg ja sellega luuakse juba alus uuele saagiaastale. Talirapsi ja -rüpsi optimaalseks külviajaks loetakse 10.-15.(20.) augustit. Talvitumiseks vajaliku kasvu- ja arengufaasi saavutamiseks on oluline, et külvid tehtaks võrreldes teraviljadega umbes kolm kuni neli nädalat varem. Talve tulekuks peab taimel olema (5)8-12 lehte, kusjuures keskmine võrse ei tohiks veel kasvada.

Talirapsi umbrohutõrjest

Talirapsile peaks tegema umbrohutõrje juba sügisel. Kui külvi ajal on mullas piisavalt niiskust, on efektiivne kasutada erinevaid mullapreparaate. Üldjuhul tõrjuvad kõik mullaherbitsiidid kesalille, vesiheina, valget hanemaltsa, verevat iminõgest jt. Lisaks kaheidulehelistele umbrohtudele tõrjuvad mullaherbitsiidid edukalt ka teatud kõrrelisi umbrohtusid nagu murunurmikas, põld-rebasesaba, rukki-kasteheinad jt.

Mullaherbitsiidide kasutamisel tuleks arvestada, et umbrohud hävivad kõige paremini enne umbrohu tõusmete staadiumit ja selle ajal. Töödelda võib ka kohe pärast rapsi külvamist, kasutades ära pinnase ülemises kihis olevat niiskust. Kui ilmastikutingimused on kuivad, tagab herbitsiidi piisava toime vihmasadu 2-3 nädala jooksul pärast pritsimist.

Suure huumusesisaldusega muldadel soovitatav pritsida pärast tõusmete ilmumist. Tärganud rapsi tõusmeid ei soovitata pritsida, kui on oodata öökülma või kui lehtede pind on niiske, samuti mitte ka kuumal ja päikesepaistelisel päeval. Mitte kasutada peale tärkamist Brasan’i, Teridox’i ja Kalif Mega’t, kuna võivad kahjustada külve.

Tugev paduvihm pärast mullapreparaadiga pritsimist võib kahjustada kultuurtaime arengut ja seetõttu soovitame mullapreparaatidele lisada BOSTAT’it, mis on spetsiaalne mullamärgaja. Bostat fikseerib herbitsiidi mulla pindmisele kihile ning vähendab toimeaine liikumise alumistesse mullakihtidesse, millega vähendatakse toimeainetest tulenevat kultuuri kahjustust. Lisaks parandab ja pikendab mullamärgaja herbitsiidi mõju. Kulunorm 200 ml/ha. Bostat lisatakse pritsimislahusele alati viimasena!

Kuna mullaherbitsiididest oleme mitmeid kordi kirjutanud, siis siinkohal toon välja enamkasutatavad tooted ja kulunormid, kuna seoses metasakloori toimeaine kasutuspiiranguga on muutunud teatud toodete kulunormid. Sultan 500 SC 1,5 l/ha ja Butisan 400 SC 1,875 l/ha, Fuego Top 1,5-2,0 l/ha, Butisan Star 2,0-2,25 l/ha, Brasan 540 EC 2,0 l/ha, Teridox 500 EC 2,0 l/ha, Kalif Mega 2,0-3,0 l/ha. Talirapsile võib kasutada kõiki nimetatud tooteid, seevastu talirüpsile on lubatud kasutada ainult Butisan 400 SC’d.

Tähelepanu võiks pöörata uuematele toodetele nagu Butisan Kombi ja Butisan Avant. Tooteid on lubatud kasutada sügisel ainult talirapsil, mitte talirüpsil. Butisan Kombi sisaldab uut toimeainet dimeteenamiid-P ja vana tuntud metasakloori. Tegemist on Butisan 400 edasiarendusega. Toote eeliseks võiks välja tuua laiema tõrjespektri ja väiksema sõltuvuse mulla niiskusest, kuna dimeteenamiid-P on efektiivne umbrohtudele nii mulla kui otsese kontakti kaudu. See omakorda annab paindlikkuse kasutamiseks ka põhurohkel pinnasel. Kasutamine peale talirapsi külvi kuni teise pärislehe faasini, kulunorm 2,5 l/ha.

Butisan Avant sisaldab kolme toimeainet dimeteenamiid-P, metasakloor ja kvinmerak. Tegemist on Butisan Star’i edasiarendusega. Kolme toimeaine mõju annab veelgi laiema tõrjespektri umbrohtudele sh on efektiivne nii murunurmikale kui ka rukki-kasteheinale. Samuti vähem sõltuv mulla niiskusest, optimaalsem horisontaalne toime ja paindlikum põhurohkel pinnasel. Kulunorm 2,0-2, 5 l/ha. Kasutamise aeg on alates külvist kuni koleoptiiliga kaetud idude mullapinnale tärkamiseni või tärkamisest kuni 4. pärisleheni.

Kasutades Sultan 500 SC’d ja Butisan 400 SC’d või Fuego Top’i, on suure huumusesisaldusega muldadel soovitatav pritsida pärast tõusmete ilmumist. Tärganud rapsi tõusmeid ei soovitata pritsida, kui on oodata öökülma või kui lehtede pind on niiske, samuti mitte ka kuumal ja päikesepaistelisel päeval. Mitte kasutada peale tärkamist Brasan’i, Teridox’i ja Kalif Mega’t, kuna võivad kahjustada külve.

Teod ja nälkjad

Jahe ja niiske suvi on soodne tigudele ja nälkjatele. Limuseid on rohkem eelkõige nendel aladel, kus viljeletakse minimeeritud harimist ja kõrdekülvi, kuna pinnast liigutatakse vähem ning nälkjatel on paremad ellujäämisvõimalused. Soodsad varje-võimalused on eelkõige taimejäänuste all, kuna muld ei kuiva nii kiiresti ära, samuti ei hävitata nende munasid mullatükikeste alt. Nälkjad ja teod võivad rapsikülvidele teha märkimisväärset kahju. Praktika on näidanud, et ka küntud aladel pole limustest pääsu. Palju sõltub ka eelviljast, kui enne on olnud ristik või rohumaa on nende arvukus väga suur. Samuti pole küntud aladel kõrsi, mis raskendaksid nende edasiliikumist. Teadaolevalt võivad limused liikuda ilma takistuseta kiirusega 3-12 m/h.

Limustest teevad rohkem kahju nälkjad kui teod. Nad on ööloomad ning eluviisilt üsna sarnased. Nad ei talu päikest ega kuumust ning seetõttu me päevasel ajal neid praktiliselt ei kohta, Eelistavad tuulevaikset, sombust, niisket ja üsna sooja (15-25°C) ilma. Tigudele on iseloomulik seljapoolel asuv koda, nälkjad on kojata teod. Väga tavaline liik Eestis on põllunälkjas (Deroceras reticulatum). Põllunälkjas muneb korraga umbes 60-70 muna, kirjanduse andmetel võib muneda aastas isegi kuni 700 muna. Kevadest sügiseni poetatakse munaportsjoneid varjulistesse ja niisketesse kohtadesse. Sõltuvalt temperatuurist saavad nälkjad suguküpseks 3-4 kuu möödudes, kuid kahjustama hakkavad kohe peale munast väljumist.

Tõrjevõtted

Võitluse limustega teeb raskeks nende suur sigimisvõime. Kuigi neil on palju looduslikke vaenlasi (konnad, siilid, linnud, mägrad, rebased, samuti haigused ja parasiidid), kes nende arvukust kontrolli all hoiavad, ei pruugi me alati saada hakkama ilma keemiliste tõrjevahenditeta. Tavaolukorras toimib limustele hästi ka lubi, kuna see kuivatab limuse jala all oleva lima ning ta sureb veepuudusesse, samamoodi toimivad ka väetised (lämmastik- ja fosforväetised).

Tänaseks on põllumajanduses enim kasutatav toode Mesurol RB 2 (toimeaine metiokarb) taimekaitsevahendite registrist kustutatud, kuid kasutada võib seda toodet kuni 10.09.2015. Seega, kel on seda toodet järel, võib vajadusel kasutada ning kõrvaldada oma laovarud nimetatud kuupäevaks. Metiokarb kahjustab limuste närvisüsteemi – nälkjad muutuvad esmalt hüperaktiivseks, seejärel kaotavad lihastoonuse, nõrkevad ja surevad.

Veel informatsiooniks, et 1. juunil 2015. aastal kustutati registrist Meta ja Tigude graanulid (toimeaine metaldehüüd), neid tooteid saate vajadusel kasutada kuni 2016. aasta 1. detsembrini. Puhas metaldehüüd toimib tigudele nii vahetu kontakti kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel massilise lima tootmise.

Dehüdratatsioon võib kesta vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad teo veevarud täielikult. Metaldehüüdid lagunevad päikese käes ja seetõttu tuleks neid kasutada varjulistes kohtades. Paremaid tulemusi saadakse, kui töödeldakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev.

Vastavalt taimekaitsevahendite registrile on põllumajanduslikel aladel kasutamiseks lubatud tigude ja nälkjate tõrjevahend, raudfosfaati sisaldav preparaat, Sluxx HP. Sluxx HP on söötmürk– pärast toote allaneelamist sekkub raudfosfaat teo seedetraktis kaltsiumi metabolismi, seetõttu katkestavad teod peaaegu otsekohe söömise ja surevad 3-6 päeva hiljem. Samuti on oluline teada, et Sluxx HP on vihmakindel ning ei ole kahjulik vihma-ussidele, putukatele ega siilidele. Kasutades Sluxx HP’d säästame keskkonda ning hoiame loodust. Kulunorm 7,0 kg/ha (0,7 g/m²), kasutatakse kahjurite ilmumisel või esimeste kahjustuste tekkimisel soovitavalt varastel õhtutundidel, lubatud 4 tööt-lemiskorda.